Aforisme

Nagardžuna

tiibeti keelest Maret Kark

Nagardžuna, suuremaid Vana-India filosoofe, elas arvatavasti II sajandil maj. Siin tõlgitud mõtteterad on valitud tema aforismikogumikust “Pradžnjadanda” (“Tarkusemalakas”), mis on meie päevini jõudnud vaid tiibetikeelses tõlkes.

Ükskõik, kas tehakse suurt või väikest tööd. Kui aga sellele oma parim antakse, siis tuleb öelda, et tehtud on lõvitöö.

Kuigi  inimene võib tunda raamatutarkust, kui ta seda aga elus ei kasuta, on ta nagu pime, kes hoiab käes lampi, ei näe aga teed.

Loomult pahelised inimesed on nagu kaalud: vähene tõstab nad kõrgele, vähene langetab alla.

Näinud öösel järvel tähepeegeldust ning pidanud seda lootosevarreks, pettus luik, nii et päeval ei söönud isegi tõelist lootosevart. Petturi poolt petetu kahtleb isegi tõekuulutajas.

Kui sa ka kogu elu tapaksid, ei vähene sellest vaenlaste arv. Kui sa aga oled tapnud oma viha, oled tapnud tõelise vaenlase.

Surm ei hakka ootama, kui su tööd on tehtud. Seepärast tee homsed tööd täna ja õhtused tööd hommikul.

Tutvus üllaga ja vestlus targaga ning sõprus heldega ei põhjusta kurbust.