Eesti Akadeemiline Orientaalselts

avalik pöördumine

Seoses poleemikaga, mille põhjustas Iseseisvuspäeva paraadil svastikakujulist kõrvarõngast kandnud kaitseliitlase juhtum, teatab Eesti Akadeemiline Orientaalselts järgmist.

Svastika (sanskriti keeles “hüveolu”) on inimkonna ajaloo vanimaid religioosseid sümboleid, mille tähendus on seotud päikese, elu ringkäigu ja igavikuga. Asjaolu, et svastika paljudest avaldusvormidest ühte haakristi nime all kasutasid natsionaalsotsialistid, ei vähenda selle religioosse sümboli pühadust ning see ei tohi tähendada svastika hukkamõistmist. Läänemaailm, kus seda Teisest maailmasõjast johtuvatel ajaloolistel põhjustel tehakse, hõlmab vaid väikese osa maailma kultuuridest ja rahvastest. Samas hinduistlikes, budistlikes ja džainistlikes kultuurides – Indias, Hiinas, Tiibetis ning mujal Lõuna- ja Ida-Aasias, kus elab väga suur osa Maa elanikkonnast, on svastika traditsiooniliselt püha sümbol, mida kohtab kõikjal nii usu- kui ka igapäevaelus. Sallimatus svastika suhtes on seega religioosse sallimatuse ilming. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi seisukoht on, et tuleb teha selget vahet natsisümboolika ja religioossete pühade sümbolite vahel.

Kui peetakse loomulikuks, et prohvet Muhamedi karikeerimine on moslemite solvamine, kui peetakse loomulikuks, et risti löödud Kristuse ebasünnis kujutamine on kristlaste solvamine, siis täpselt samamoodi on svastika kui ususümboli halvustamine sadade miljonite hinduistide, budistide ja džainistide solvamine.

Eesti Akadeemiline Orientaalselts taunib igasugust religioosset sallimatust. Kõik kultuurid ja religioonid on võrdväärsed ja viimane aeg on hakata seda tunnistama ka tegudes.

Vastu võetud

Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi

Üldkoosolekul Tartus 11. märtsil 2006