Džalandhara lugu

tlk Märt Läänemets

teos: Mahasiddhade elulood, Sõnumitooja nr 5-7 (29-31), 1990

Džalandhara nimi tähendab võrguhoidjat. Ta oli pärit Nagarathothast ja seisuse poolest braahman. Sansaara üle meelehärmi tundes läks ta kord surnuaeda ja istus ühe puu alla maha ning hakkas mõtisklema hüvetoovast teadmisest, kui järsku kostis taevast ühe tarkusedaakini hääl: „Õilis poeg! Otsi tõelist tähendust oma meelest!”

Õnnelik neist sõnadest, palus ta daakinit veel ja veel. Tarkusedaakini näitaski ennast talle ilmsi ning pühendas ta Hevadžra[1] tantraõpetusse ja andis juhised täiustumisastmetele: „Väline ja sisemine, kolm ilma, elutu ja elus – kõik need vii kokku oma keha-, kõne- ja meelealadele, nende kolme mõisted aga ühenda kolme ihusoonega.[2] Kaks soont juhi kokku dhuutisse.[3] Selle kaudu juhi kõiksugu mälestuste ja teadmiste mõtted pealaelt brahma avause kaudu välja ning kujusta näivuse ja tühjuse[4] lahutamatust.”

Ta lausus:

„Kehasse ja keelde, meelde

dharmad kõik sa kokku kogu.

Vasak, parem dhuuti kaudu

brahma avaustest üles.

Tühjus ongi ülim hüve

puhtast joogast tekkinud.

Õnn ja tühjus üks ja sama

– mõtluses nii aru saa.”

Nõnda õpetas daakini täistumise astmeid. Tema aga hakkas kujustama ja saavutas seitsme aastaga mahamudra siddhi. Seejärel õpetas ta oma kogemusest, viis täide olendite mõõtmatu sihi ning läks siis koos kolmesaja kaaslasega daakade ilma. Selline oli guru Džalandhara lugu.