Buddha jalajäljed Biharis

 

Bihar Kirde-Indias on tänapäeva India vaene agraarosariik. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi toimusid aga just siin tormilised poliitilised ja vaimsed arengud, mis muutsid järgnevatel sajanditel kogu India nägu ja mille mõju ulatus kaugele väljapoole India piire. Just siin hakkas tol ajal kujunema Magadha suurriigi keskus, millel oli määratud saada peaaegu kogu India ühendajaks vana-aja üheks suurimaks impeeriumiks. Just siin tegutses eriti arvukalt vaimsete otsijate koolkondi, kes mõtiskledes ja vaieldes püüdsid leida vastuseid elu mõtte ja maailma olemuse küsimustele. Paljudest tollastest õpetajatest on teada vaid nimed, teistest pole sedagi. Ent üks neist pani alguse õpetusele ja liikumisele, mille mõju ulatus üle kogu Aasia ja pole vaibunud tänapäevalgi.

Buddha – Virgunu nime kordasid ja meenutasid kümned tuhanded imetlusega juba tema eluajal (563–483 e.m.a). Tema juurde tuli tõekuulutust saama inimesi kogu Indiast. Ligi pool sajandit rändas ta õpetades ringi just tänase Bihari aladel, territooriumil, mis pole suurem Eestist. Kohad, kus Buddha viibis, peeti meeles ja tähistati mälestusehitiste – stuupadega. Nende lähedusse rajati kloostreid ja koole. Ajahammas on enamuse neist halastamatult rusuhunnikuteks muutnud, kuid paigad on endiselt teada kohalikus pärimuses ning üles tähendatud muistsetes raamatutes. Paljud pühad ehitised on tänaseks ka restaureeritud või konserveeritud ja annavad ettekujutuse nende kunagisest hiilgusest. Ülimalt tähenduslik on asjaolu, et Bihari osariigi nimi ise on tuletatud muistsest sõnast Vihaara, mis tähendaski Buddha ja tema jüngrite peatuspaika, hiljem kloostrit ja õppeasutust. Neid oli Biharis omal ajal õige arvukalt.

Buddhaga seotud kohad Biharis, eriti tema vaimse virgumise paik Bodh Gaya, on ka tänapäeval palverändude sihtkohtadeks, kuhu tulevad budistid kogu maailmast. Siin välja pandud fotode autor külastas kuut Buddha paika 2015. aasta oktoobris-novembris. Läbi kaamera objektiivi fikseeritud poolsada fotohetke püüavad edasi anda muljet ja atmosfääri, mida ta oma lühikesel reisil Biharis koges.

Märt Läänemets


I. Bodh Gaya – Buddha virgumise paik

Pärimuse kohaselt jõudis Siddhārtha Gautama, tulevane Buddha, umbes 35 aasta vanuses pärast viis aastat kestnud vaimseid otsinguid ja õpinguid mitmete õpetajate juures, iidse linna Gaya lähedale (tänapäeva Bihari osariigi Gaya ringkonna keskus). Liikunud ringi ning peatunud mõtisklusteks ja arutlusteks mitmes kohas  Nairañjana (tänapäeval Phalgu) jõe kallastel, istus ta maha püha viigipuu alla, tõotades mitte enne tõusta, kui on mõistnud tõde – miks maailmas valitseb kannatus. Seal jõudis ta lõpuks mõistmisele ehk virgumisele. Tema uus ja erakordne seisund – virgumine (bodhi) – andis nime ka talle endale – Virgunu (Buddha) – ning samuti sellele kohale. Tänapäeval on Bodh Gaya kogu maailma budistide kõige tähtsam palverännakukoht. Vt: http://www.buddhanet.net/e-learning/history/bodh-gaya.htm

II. Sārnāth – Siit hakkas veerema dharmaratas

Pärast virgumist Bodh Gayas rändas Buddha Gangese äärde pühasse Kāśī (Vārānasī) linna (umbes 200 km Gayast lääne pool, tänapäeva Uttar Pradeshi osariigis) ning jäi peatuma selle lähedal Sārnāthi hirvepargis. Seal kohtas ta viit endist õpingukaaslast ja pidas neile oma esimese jutluse, mis on tuntud ja pühakirjas talletatud nime all „Seadmuseratta käimapanemine“  (Dhammacakkappavattana). See koht sai oluliseks pühapaigaks ja õpetuse kohaks, kuhu püstitati stuupasid ja rajati kloostreid, kus sajandite vältel elas õpetust hoides ja edasi andes tuhandeid munki. Tänaseks on kunagistest arvukatest ehitistest järele jäänud varemeteväli, mille kohal ainsa tervena kõrgub 43 m kõrgune massiivne Dhāmek stuupa. Vt: http://www.buddhanet.net/e-learning/buddhistworld/sarnath.htm

III. Jethiani org – Unustatud palverännuteed

[kaart]

Poolsada kilomeetrit Bodh Gayast põhja pool laiub madalate mägede vahel tasane org, kust viisid läbi muistsed palverännuteed Bodh Gayast Buddha-aegsesse Magadha riigi pealinna Rājagrihasse (tänane Rājgir) ja edasi Nālandasse ning kaugemale põhja poole Buddhaga seotud paikadesse. Sealt rändas läbi ka Buddha ise ning tema teekond ja peatuskohad olid, nagu mujalgi, juba muistsel ajal tähistatud stuupade ja mälestusmärkidega. 7. sajandil rändas neis paigus kuulus hiina palverändur Xuanzang, kes oma reisikirjas kirjeldas oru mitmeid paiku. Tänaseks õigustamatult tahaplaanile jäänud paikkond on sõna otseses mõttes täis Buddha jalajälgi. Lähedalasuv India riiklik budistlik ülikool Nava Nalanda Mahavihara on alustanud projekti Buddha Valley, mille eesmärgiks on tuua org taas palverännu ja turismi kaardile ning parandada piirkonna muinsuskaitselist olukorda. Unikaalsele piirkonnale ja projektile tähelepanu tõmbamiseks on seal juba mitu aastat korraldatud Buddha oru retki mitme tuhande osavõtjaga kogu maailmast. Vt http://nalanda-insatiableinoffering.blogspot.com. ee/2015/06/the-buddha-valley.html

IV. Rājgir – Buddha aegne kuningalinn

Buddha virgumise ajal valitses Magadha riiki kuningas Bimbisara (valitses 544–492 e.m.a), kes suhtus uude tõekuulutajasse nii suure austusega, et viimase esmakordselt pealinna saabudes läks talle koos kaaskonnaga linnast välja pika maa vastu. Kuningalinna kutsuti nimega Rājagriha, mis tähendabki „Kuninga Maja“, ja see asub umbes 70 km Bodh Gayast põhja pool. Ilmselt oli see oma aja vägevamaid ja toredamaid linnu Indias. Kuningas Bimbisarast sai Buddha suur toetaja ja patroon, Buddhast omakorda kuninga nõuandja ja usaldusmees. Kuningas andis Buddhale ja tema kogudusele mitmeid kohti linnas ja selle ümber, kus nad võisid elada ja vabalt õpetust jagada. Paljudes suutrates on mainitud, et Buddha õpetas neid just Rājagrihas viibides. Kroonprints Ajātaśatru oli aga võimuanastaja, kes haaras trooni ning sulges oma isa vanglasse, kus too suri.

Tänapäeva Rājgir on väike provintsilinn ja endist hiilgust ei meenuta seal peaaegu miski. Ometi on linnas ja selle ümbruses hulk kohti, mida seostatakse Buddha sealviibimisega.

V. Raisakulli mägi – Koht, mis Buddhat inspireeris

Budistlikus kirjanduses üks enimmainitud paiku, kus Buddha sageli viibis ja õpetas, on Gridhrakūṭa ehk Raisakulli mägi. Näiteks olevat ta just seal kuulutanud mahajaana budismis kuulsaid Ületava Mõistmise suutraid ja „Lootossuutrat“ ning pühitsenud seal oma õpetusse kuningas Bimbisara. Mägi asub umbes 5 km Rājgirist kagu pool. Seda peetakse Mahabodhi templi järel budistide pühapaigaks ja palverändude sihtmärgiks number kaks.

VI. Nālandā – Maailma vanim ülikool

[kaart]

Rājgirist tosin kilomeetrit põhja pool asub budistliku maailma üks võimsamaid ja muljetavaldavamaid mälestusmärke – kunagise Nālandā kloosterülikooli varemed. Nālandā on tuntud iidsest ajast kui India vaimu ja õpetatuse keskus, kus omal ajal tegutsesid nii budistid kui ka džainistid. Tõenäoliselt peatus siin oma rännakutel ka Buddha ise ja sellesse kohta tekkis vihaara – klooster. Gupta dünastia valitsemisajal 5. sajandil kujunes Nālandā suurimaks omataoliste seas. Kaasaegsete kirjelduste järgi võis seal hiilgeaegadel õppida korraga kuni 10 000 munka-üliõpilast 2 000 õpetaja juhendamisel. Nālandās oli ka suur raamatukogu. 7. sajandil elasid ja õppisid seal kuulsad Hiina mungad-palverändurid Xuanzang ja Yijing, kelle reisikirjad on olulisteks allikateks Nālandā ajaloo taastamisel. Nālandā ülikooli hävitasid ja põletasid maha 1200. aasta paiku muslimitest türklased. 20. sajandi algul alanud ulatuslike väljakaevamiste käigus on puhastatud ja konserveeritud 12 hektarit varemeid, mis on aga üksnes väike osa kogu kompleksi kunagisest suurusest. 1951. aastal rajati kunagise võimsa ülikooli territooriumile tänapäevane budistlik kolledž – Nava Nālandā Mahāvihāra (Uus Nālandā Suur Ülikool) –, mis jätkab seal kunagi õitsenud budistliku kõrghariduse traditsiooni. 2014. aastal alustas lähikonnas tegemist veel teinegi kõrgkool – Nālandā Ülikool.