Ilmunud on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamatu Idakiri uus number.

Kolmapäeval, 18. mail kell 18.15 peab Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, peahoone ruumis 307

Ingo Kottsieper (Münster / Göttingen)

külalisloengu (inglise keeles)

Niinimetatud Vana-Lähis-Ida arameaseerimine ja aramealaste vanem ajalugu 

Loengu kohta ütleb Kottsieper järgmist: esimese aastatuhande esimesel poolel e.m.a muutus aramea keel Vanas-Lähis-Idas lingua franca’ks. Raidkirjad, mis kasutavad aramea keele standardiseeritud vormi, ilmuvad välja juba 9. ja 8. sajandil erinevates piirkondades Damaskusest kuni aladeni lõuna pool Urmia järve. Arameaseerimise eeldusena näeb enamus teadlasi poolnomaadlike aramealaste edu väiksemate aramea riikide asutamisel kõikjal Süürias ja Põhja-Mesopotaamias. Teisalt ei ole nendel aladel jälgi sellisest rahvusest enne 2. aastatuhandet e.m.a. Seega tekib küsimus, kust need inimesed tulid ja miks – erinevalt teistest poolnomaadlikest rühmadest – ei mainita neid varasemal ajal, kui nad pidid olema Süürias-Mesopotaamias olemas. 

Andmete analüüs näitab, et enamust nendest riikidest peetakse „aramea riikideks“ ekslikult, ehkki nende eliit kasutas standardiseeritud vanaaramea keelt raidkirjade kirjakeelena. Seega tuleks aramea kirjakeele kasutamise lingvistilist fenomeni kõrgklassis või raidkirjade tarvis eristada rahvuse küsimusest. Teiselt poolt on tugevaid vihjeid, et ainult kahe aramea riigi kõrval Süürias – üks isegi üsna väike ja hiline – ilmusid Põhja-Mesopotaamias välja aramea aḫlamū’de väiksemad rühmad ja neid integreeriti juba eksisteerivatesse riikidesse sõjaliste rühmadena. Seega kogusid aramealased tähtsust eriti sõjaliselt ja piirkonnaüleselt tegutseva eliidi kontekstis. Seda kinnitavad mitu detaili varastes assüüria allikates aramealaste esileastumise kohta ja selle taustal saab mõista aramea keele kasutamist regiooniülese kirjakeelena. 

Ingo Kottsieper on Vana Testamendi teadlane ja filoloog, semiidi keelte asjatundja ja religiooniloolane. Ta töötab Münsteri ülikooli evangeelses usuteaduskonnas õppejõuna ning Göttingeni ülikooli ja Göttingeni Teaduste Akadeemia Qumrani kirjanduse ja sõnaraamatu digitaalse editsiooni projektis teadurina. Oma doktoriväitekirja kirjutas Kottsieper Ahiqari ütluste kogumiku aramea keele alal ning on aramea keelega tegelenud teiste semiidi keelte kõrval kogu oma akadeemilise karjääri jooksul. 

Kõik huvilised oodatud!

Info: Urmas Nõmmik urmas.nommik@ut.ee