Tervituskõne

EAO esimehe Linnart Mälli tervituskõne vastuvõtul Hiina RV Liaoningi provintsi delegatsiooni auks

Lugupeetud külalised!

Teoks on saanud see, millest aasta tagasi, kui taasastasime Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi, ei osanud unistadagi. Nüüd olete aga siin, tulite lihtsalt ja loomulikult täitma oma missiooni, looma sidemeid hiina ja eesti rahva vahel. Eesti on hiina keeles Aishaniya. Selle esimene silp-hieroglüüf tähendab „armastus”. Tundub, et hieroglüüfi valik väljendab teie suhtumist meisse. Teadke, ka meie suhtume hiina rahvasse sümpaatiaga.

Me teame, kui palju võlgneb maailm Hiinale. Me teame, et nüüdistsivilisatsiooni ei oleks olemas, kui Hiina poleks maailmale andnud väga suurel hulgal leiutisi ja avastusi, millest väljapaistvaimad on paber, trükikunst, kompass ja püssirohi. See näitab, et Hiina on olnud inimtsivilisatsiooni üheks suuremaks keskuseks.

Nii iidne kultuur nagu hiina kultuur suudaks oma põhjatust varamust pakkuda inimkonnale vajalikke väärtusi veel pikka aega isegi juhul, kui sinna midagi uut ei lisanduks. Kuid me teame, et seda uut tuleb aasta-aastalt üha rohkem. Me teame, et meil on palju õppida mitte üksnes vanalt, vaid ka uuelt Hiinalt. Teie edusammud on üldtuntud ja me ei hämmastuks, kui Hiina jõuaks tuleval sajandil uuesti inimtsivilisatsiooni etteotsa. Arvame, et jõuate seda kiiremini, mida rohkem suudate säilitada ja taastada muistset. Me teame, kui edukad te ka selles olete.

Kahju, et viibite Eestis vaid viis päeva. Ometi olen veendunud, et jõuate nendegi jooksul sõlmida kasulikke sidemeid majanduse ja kultuuri vallas ning leiate palju uusi sõpru. Tahaks loota, et teie külaskäik on suureks sammuks Hiina-Eesti suhete arengus. Teid on miljard, meid miljon, kuid kas tähendab see midagi, kui huvi on vastastikune?

Tõstan klaasi teie terviseks, kallid külalised! Liaoningi terviseks, Hiina terviseks!

Tutvustus

Uku Masing

Uku Masing on küllap kõikidele „Sõnumitooja” lugejatele teada-tuntud mees, kuigi seni on ilmunud vaid väike osa sellest, mida ta kirjutas. Tema eluaeg (1909–1985) langes väga keerulistesse aastatesse. Nende sisse mahtus küll ka Eesti Vabariigi aeg, mil ta välja kujunes, kuid hiljem ei leidnud ta ei võimetekohast tööd ega ametlikku tunnustust. Väga vähesed said temast aru ja ega ta teinudki midagi selleks, et endast rohkem teada anda. Kuid ta käsikirjaline pärand on tohutu. Tahaks loota, et see kõik kunagi ka trükkimist leiab. „Sõnumitooja” ei suuda avaldada mahukaid terviklikke teoseid, kuid ta suudab ära trükkida neist fragmente. Siin ja mitmes järgmises numbris ilmuvad katked käsikirjalisest raamatust, mille pealkirjaks on „Budhismist” (Masing eelistas niisugust kirjaviisi budismile ja buddhismile).

Intervjuu

Kas kauget on veel olemas? (Intervjuu Pang Yingiga)

Küsitles Linnart Mäll

„Oo, keda ma näen! Pang Ying! Tere!”
„Tere, Linnart! Kas mäletad, millal me viimati kohtusime?”
„Vist paarkümmend aastat tagasi.”
„Tõepoolest. Aga mul on see hästi meeles.”
„Ka minul.”

Umbes niisuguste sõnadega saadi ootamatult ja täiesti juhuslikult 24. veebruaril Leningradis kokku vanad tuttavad. Järgnes muidugi pikem jutuajamine, millest kasvas välja intervjuu.

Pang Ying, kui kaua Sa juba Leningradis elad?
Oma kolmkümmend aastat tuleb ära. Õpetan ikka Leningradi ülikoolis tänapäeva hiina keelt. Kuid kodakondsust pole vahetanud. Olen hiinlane ja jään selleks.

Eelmisest kohtumisest mäletan, et hoidusid Hiinasse minemast.
Muidugi, kes siis pead vabatahtlikult tulle pistab! Kuid viimastel aastatel olen seal mitu korda viibinud. Üsna pea, märtsi keskel, lendan jälle.

Mis mulje praegune Hiina Sulle jätab?
Õnneks on Hiinas ka vanat järgi, mis jätab alati hea mulje. Kuid ka see uus, mida praegu tehakse, on tähelepanuväärne. Muutused on suured ja enamikus lähevad nad heas suunas. Rahvas on tõesti aasta-aastalt üha paremini elama hakanud. Inimesed julgevad kõigest vabalt rääkida ja ei karda enam saladuslikke ametkondi.

Aga mis Sa arvad, missugune on Hiina paarikümne aasta pärast? Kas tagasilööki ei tule?
Arvan, et see on välistatud. Kuid paarikümne aasta pärast on Hiina täiesti modernne tööstusmaa arenenud põllumajandusega, nagu tavatsetakse öelda.

Mis märgid lubavad nii väita?
Paljud, kõigest ei jõua rääkidagi. Linnade välispilt moderniseerub silmnähtavalt. Kerkivad pilvelõhkujad, mitmel tasapinnal asuvad autoteed, tehnika viimase sõna järgi sisustatud vabrikud. Hiina kaubad (ma ei räägi üksnes antikvaarsetest esemetest) on mujalgi maailmas nõutavad. Meil siin tuntakse paraku vaid termoseid.

Aga mida Hiina veel pakkuda suudab?
Alustame ülalt. Kompuutreid, videotehnikat, muud elektroonikat, fotokaupu, kosmeetikat, siidi, vürtse, toiduaineid, puuvilju… Nimetasin vaid asju, millest siin suurt puudust tuntakse.

Kas neid kõiki on Hiinas vabalt saada? Äkki on neid lihtsalt seepärast, et rahvas on vaene ja ei jõua midagi osta?
Hind on muidugi Hiinas võimas regulaator, kuid ma ei ütleks, et rahvas on vaene. Kauplusi on palju, kõigist ostetakse, kaubakäive on suur. Värvitelerid on pea igas perekonnas ja kvaliteedilt on nad paremad kui siin. Arvan, et Hiina teleritel oleks siin suur minek.

Kuid miks siis neid müügil ei ole?
Miks? Kaubavahetus kahe maa vahel on veel väike. Mis aga puutub „musta” turgu, siis paistab, et meil ei ole veel seda kogemust, mis paneks Hiina kaupu usaldama. Kust aga saab kogemus tulla, kui keegi peale ei hakka?

Tõepoolest! Mida aga siiski ette võtta?
Arvan, et uute kooperatiivide mehed või ka mõne linna kaubandusorganisatsioonid võiksid otsesidemeid Hiinaga rajada. Räägi Eestis, mulle küll paistab, et kui kusagil midagi lahti läheb, siis vaid Eestis. Nõuandjaks võin ma alati jääda. Näiteks miks ei võiks Tartus või Tallinnas või veel mujalgi olla hiina restoranid. Jaan aru, et peate end Lääne rahvaks. Kuid Läänes on need vaata et igas linnas.

Hiina restoranid! See oleks küll uhke. Kuid räägime otsesidemetest. Kuidas eestlane end Hiinas tunneks?
Arvan, et hästi. Hiinas võib vabalt igale poole sõita, vähemalt igas provintsikeskuses on „viietärniline” hotell (Leningradis näiteks on kõige parem hotell vaid neljatärniline). Hiina kõnekeelt polegi vaja osata, hakkama saab inglise keelega. Räägi sellest Eestist!

Räägin! Kuid mis on Hiina edu saladus? Miks meil siin perestroika kuidagi käima ei taha hakata, pean silmas majanduse valda?
Noh, sellest on palju räägitud ja kirjutatud, mida uut ma ikka lisada oskaksin. Hiinas tehti kõigepealt põllumajandus korda. Nüüd on talupoeg jälle talupoeg. Hiinas hakati kohe astuma, siin aga tehakse suuri plaane. Oletame, et meie ees on jõgi, ja meil on vaja minna teisele kaldale. Hiinlane hakkab astuma (muidugi otsib enne seda koolmekoha), proovib jala all kivisid. Kui kivi kõigub, siis ei astu peale ja otsib uue kivi. Astub vaid selle peale, mis kannab. Niigi on juba jõutud, ütleme, poole maa peale. Siin aga vaieldakse, kuidas silda ehitama hakata. Ilma sillata ei taheta minema hakata. Üks projekt teise järel! Olen kuulnud, et ka teil seal on neid mitmeid. Kui projektide üle alles vaieldakse, millal siis ehitamiseks läheb? Ja kui lähebki, kes siis garanteeerib, et sild kokku ei varise? Kuid üldiselt ma ei tea, kumb tee on parem. Eks tulevik näita!

Vahest jätkame siis seda teemat jälle paarikümne aasta pärast. Kuid luba esitada veel mõned küsimused. Mitu parteid on Hiinas?
Minu teada on neid praegu viis. Kui Mao ajal olid teised parteid täiesti kontrolli all, siis praegu ma ei ütleks seda.

Missugune religioon praegu Hiinas domineerib?
Budism, kindlalt budism. Taoiste on väga vähe, kristlasi samuti vähe, konfutsianism ei ole aga päris religioon. Kuid religioonide piirid ei ole Hiinas nii kindlad, kui siin. Mõned budistid on mingil määral ka taoistid ja kõik budistid mõnes mõttes konfutsianistid. Kristlased küll vastandavad end kõigile teistele. Kuid nad on ise lohenenud ja vaidlevad rohkem omavahel. Ikka nii, et kes on õigem ja parem.

Mis probleemid hiinlastele praegu muret teevad?
Inflatsioon, tööpuudus. Paljudele ei meeldi, et noored ei austa vanasid enam nii, nagu varem. Mis puutub aga kultuurimälestistesse, siis nende eest hoolitsetakse. Taastatakse templeid ja kloostreid.

Kas vaid kui arhitektuurimälestisi või pannakse nad ka oma esialgseid funktsioone täitma?
Tehakse nii üht kui teist. Kuid siiski väga paljud kloostrid ja templid tegutsevad ka nüüd kui kloostrid ja templid. Üldiselt on taastatud ka munkade haridustase.

Kuid ütle, miks hiinlased välismaal, näiteks Ameerika Ühendriikides on nii edukad?
Siin on mitu põhjust. Kõigepealt konfutsianismist päritud püüd saada haritud inimeseks. Ameerikas tahab iga hiinlane panna oma lapsed ülikooli ja panebki. On nõus selle nimel tegema kõige mustemat tööd. Lapsed on aga kõrgharidusega! Tead ju, kui palju on Ameerika teaduses hiinlasi!

Olen hiina nimesid tõesti palju kohanud. Minu meelest on neid eriti palju küberneetikas ja tuumafüüsikas. Miks?
Tundub, et need alad on hiinlasele kuidagi loomupärased. Sellest on isegi kirjutatud. Küllap seepärast need alad ka Hiinas on nii arenenud.

Kuid Hiina on ometi nii kaugel. Kuidas siis ikka saaksid tihedad sidemed sõlmuda?
Kaugel? Kas tänapäeva maailmas on veel kauget olemas? Hiinal on tihedad sidemed enamiku maadega maailmas, paljud neist on kaugemal kui Eesti. Usun, et kui hiinlased Eestisse tulevad, tuntakse nende vastu väga suurt huvi.

Eks me näe!

Visiit

Ja me nägimegi… (Delegatsioon Liaoningi provintsist Eestis)

Läks mööda vaid 10 päeva ning „Pargi” ette sahises mikrobuss. Sellest astusid välja Zhao Guangshun, Wang Xin, Pang Houyi, Liu Liwei ja Chen Dan. Teiste sõnadega: delegatsioon Hiina RV Liaoningi provintsist. Tulid kui Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi külalised, kuid neid huvitas Eesti kui tervik ja eestlased kui inimesed. Nad saabusid 7. märtsi õhtul. Järgnes viis päeva, täis tihedat tööd. Kuid saabumisõhtul korraldas EAO esimees vastuvõtu nende auks. Peeti kõnesid, arutati koostöövõimalusi EAO ja Liaoningi provintsi organisatsioonide vahel ning peeti plaane.

8. märtsil, naistepäeval, külastati rahvusvahelist näitust „Naine fotokunstis”. Külalised vaatasid näitust huviga, ostsid katalooge ja arutasid koostööd, lubades järgmisel näitusel välja panna ülimoodsa fotoaparaadi peaauhinna.

Pärastlõunal külastati „Flora” Tartu tsehhi, kus sõlmiti leping feromoonide ja väetiste tootmiseks Hiinas Eesti litsentside alusel ning hiina kosmeetika toomiseks Eestisse. Järgmisel päeval sõlmiti leping ka Tartu Kaubandusvalitsusega (plaanis on tuua Hiinast magnetofonilinte ja vürtse).

Tartus külastati ka „Sangari” vabrikut ja Tartu Ülikooli, kus pakuti koostööd vastastikku huvipakkuvates valdkondades. Sõlmiti leping ka „Vanemuisega” – tulevikus on oodata pekingi ooperi esinemist Eestis.

10. märtsi hommikul sõideti Tallinnasse, kus külastati vabriku „Keila” villast riiet, Tallinna Toitlustuskoondist (arutati hiina restorani avamist), „Tallinnfilmi” (arutati eesti-hiina ühisfilmi võimalusi), Tallinna Kiirabihaiglat ja Tartu Ülikooli südamekirurgiakeskust ning Pirgu arenduskeskust. Külastati ka Tallinna vanalinna.

Idamaade mängud

Go-mäng

Koostas Harri Ints

Vanade Idamaade kultuuripärand on teatavasti väga mitmekülgne. Vana-Hiina päritoluga lauamäng go (hiina keeles wei qi) on ilmsesti üks vanimaid meie päevini jõudnud omataolisi tahke sellest pärandist. Tema vanuseks arvatakse ligi 4–5 tuhat aastat, ja erinevalt paljudest teistest sarnastest mängudest ei ole go kogu oma eluaja vältel oluliselt muutunud.

Go-mäng kuulub tüübilt kabe ja malega samasse intellektuaalsete mängude klassi. Vana mõttetera ütleb, et see, kes on oskuslik go-s, on oskuslik ka elus. Mängukomplekt koosneb väljast (19×19 joont, kokku 361 väljapunkti) ja kahevärvilistest kividest (musti 181, valgeid 180). Mängu eesmärk on võtta vastaselt võimalikult rohkem kive ja hõivata võimalikult suurem välja piirkond (võita territoorium).

Mõtteid usunditest

Uku Masing budismist ja kristlusest

„Pääle taoismi on budhism ainus usund, millest kristlasel maksab mõtelda. Pole tähtis, kuitahes palju ta erineb või ei erine. Olulisem on see, et ta terminoloogia täieline erinevus natukene avab kassipoeginimese kinnisi silmi. Esialgu arvab, et on tegemist lausa muuga. Siis hakkab kahtlema, kas inimesest ja elust üldse on võimalik nõnda kõnelda inimkonnas, et üks kirjeldus ei oleks enam mingis mõttes teise kirjelduse projektsioon mistahes, olgu nurgalt või kõveruselt erinevale pinnale.”

Masing arutleb oma loengutes ristiusu dogmade, teiste usundite avaruse, inimliku adekvaatsuse ja mõtlemise olemuse üle, tuues paralleele Buddha, Lao-zi ja Jeesuse õpetuste vahel ning kritiseerides kitsast ja aegunud konfessionaalset dogmatismi.

Tõlgitud teosest

Vātsjajana „Kaamasuutra” (IV ja V peatükk)

IV peatükk: Härrasmehe eluviis

Peatükis kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas härrasmees peaks pärast teadmiste omandamist rajama oma kodu (vee lähedale parki, kus on spetsiaalselt sisustatud magamistoad, pillid, maalimisvahendid ja mängulauad), milline peaks olema tema päevakava (hügieen, kehakultuur, söögiajad, loomade eest hoolitsemine, seltskonnas käimine), milliseid seltskondlikke mänge ja pidustusi peetakse ning millised on abistavate tüüpide (pithamarda, vita, vidūšaka) rollid.

V peatükk: Armukese abiliste ja sõnaviijate tegude kirjeldus

Peatükk käsitleb armusuhete ja armukeste valimise reegleid, milliseid naisi võib armukeseks teha (tütarlaps, uuestiabiellunu, lõbunaine) ning milliseid erandlikke põhjuseid või ohte võib kaasneda teise mehe naisega läbikäimisel.

Ida kirjasüsteemid

Hieroglüüfika lühikursus III

Märt Läänemets

Hiina hieroglüüfid jagatakse nende päritolu ja kirjaviisi alusel mitmesse klassi:

• Piltmärgid ehk piktogrammid: tuletatud konkreetsete esemete või olendite kujutistest (näit. kuu, päike, puu, käsi).
• Osutavad märgid: tähistavad abstraktsemaid mõisteid (näit. suur, kiri/kultuur).
• Piltmõistelised märgid ehk ideogrammid: tekkinud lihthieroglüüfide liitmisel nende tähenduse loogikast lähtudes (näit. päike + kuu = hele; puu + päike = ida; inimene + puu = puhkama).
• Pilthäälikulised märgid ehk ideofonogrammid: moodustavad üle 90% hieroglüüfide koguhulgast. Need koosnevad tähenduslikust osast ehk „võtmemärgist” ja foneetilisest osast (foneetikust), mis annab hieroglüüfile häälduse. Kasutusel on 214 võtmemärki.

Muuhulgas selgitatakse artiklis ka seda, kuidas eitust või olemust tähistav hieroglüüf esineb kesktelena Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi embleemil.

Seltsielu

Tallinna Orientaalklubi

Ingvar Luhaäär

Autor annab ülevaate Tallinna Orientaalklubi loomisest ja tegevusest alates 1979. aasta detsembrist J. Tombi nim. Kultuuripalees. Kirjeldatakse nõukogudeaegseid ideoloogilisi tõrkeid („Budizm vedj eto jo religia!”), klubi peamist töövormi (loenguõhtud, kus on esinenud tunnustatud orientalistid nagu Linnart Mäll, Haljand Udam, Einar Laigna jt) ning ekskursioone.

Loodi Eesti Orientalistika Fond

Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi juhatuse otsusega 16. märtsist 1989. a. loodi Eesti Orientalistika Fond, mille eesmärgiks on orientalistikateaduse edendamine Eestis, Ida kirjanduse tõlkimise soodustamine ja kultuurisidemete arendamine idamaadega. Fondist hakatakse eraldama stipendiume ja toetusi.