Uudised

IV orientalistika suvekool 01.-03. juuli 2022

Aeg: 01.-03. juuli 2022
Koht: Männisalu puhkebaas (https://www.mannisalu.ee/kontakt/)
Korraldaja: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, toetavad Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli Aasia keskus

Osavõtutasu:

täishind 40 eurot
soodushind 30 eurot (üliõpilased, pensionärid)
telgiga ööbijad 20 eurot
Osavõtutasu sisaldab majutust, kõiki toidukordi ning sauna kasutamise võimalust.
 
Kontaktisikud: Kristina Viin (kristinaviin@gmail.com) ja Mart Tšernjuk (mtsernjuk@gmail.com)
 
Teema lühitutvustus:
Vägivaldsusetuse idee on suuremal või vähemal määral omane kõikidele Idamaade (religioossetele) traditsioonidele. See põhimõte võib esineda nii konkreetse käsu või veidi paindlikuma juhisena, kuid sisuliselt on tegemist ikka ühe ja sama asjaga – eesmärgiga mitte kasutada teiste olendite suhtes vägivalda. Vägivaldsusetusele pretendeerivaid seisukohti võib leida judaismist, kristlusest, islamist, hinduismist, budismist, džainismist jt suurtest teedrajavatest õpetustest. Neist õpetustest inspireerituna on jõudnud vägivaldsusetuse idee ka meie kaasaega. Sellised lähimineviku suured mõtlejad nagu Henry David Thoreau, Lev Tolstoi, Mahatma Gandhi, Martin Luther King, Thich Nhat Hanh, kui vaid mainida üksikuid, püüdsid kõik teostada vägivaldsusetuse ideed meie ebatäiuslikus ning sageli vägivalda täis maailmas. Tänapäeva ehk üheks tuntumaks rahu eest kõnelejaks võib pidada Tema Pühadust XIV dalai-laamat, kes ikka ja jälle väsimatult jutlustab meile vägivaldsusetuse ja kaastunde arendamise vajalikkusest. Siinkohal oleks paslik küsida, et kas ja millisel määral on vägivaldsusetuse idee maailma ajaloo eri etappidel ja eri piirkondades rolli mänginud. Ja kuna vägivald, sõjad ja ebaõiglus on jätkuvalt meiega, siis võime õigusega küsida ka seda, et kui suur on selle õilsa idee mõju tegelikult ikkagi olnud. 
 
Ajakava:

01. juuli, reede

14.00-15.50 saabumine ja sisseseadmine

15.50-16.00 tervitussõnad ja suvekooli korraldusest – Mart Tšernjuk ja Kristina Viin

I loenguplokk – Lähis-Ida

16.00-16.45 Andreas Johandi “Leebe anastaja Kyros II”

16.45-17.30 Amar Annus “Vägivaldsed unenäod Mesopotaamia tekstides”

17.30-18.15 Vladimir Sazonov “Zoroastristlik õpetus, Avesta ja vägivaldsusetuse põhimõtted muistses Iraanis”

18.15-19.00 Urmas Nõmmik “Kavalus aitab! Rahu taotlevate pajatuste pärimus Vanas Testamendis”

19.00-20.00 õhtusöök

20.00-21.00 Buddha portree joonistamise töötuba (juhendab Helen Loit)

21.00-… vaba aeg

 

02. juuli, laupäev

09.00-10.00 hommikusöök

II loenguplokk – Hiina

10.00-10.45 Mart Tšernjuk “Relvad pole õnne riistad” – vägivaldsusetusest Vana-Hiina mõttepärimuses

10.45-11.30 Märt Läänemets “Mis vahet seal on, kas tappa inimest kaika või valitsusega?” – Mengzi vägivallatu poliitika võimalikkusest

11.30-12.15 Margus Ott “Kang Youweist ja tema utoopiast”

12.30-14.00 lõunasöök, puhkeaeg

III loenguplokk – budism ja kristlus

14.00-14.45 Leho Rubis “Mida tähendab vägivallatus esteetikas? – mõtteid budistlikust kunstist”

14.45-15.30 Alari Allik “Sõjavastane kirjandus Jaapanis: Kaneko Mitsuharust Ōe Kenzaburōni”

15.30-16.45 Orenti Kampus “Me ei pea võitlema. Vägivallatuse võimalikkusest kristluses”

16.45-17.30 Ain Riistan “Vägivaldsusetus Jeesuse ja varakristluse praktikas”

18.00-19.00 ümarlaua arutelu “Vägivaldsusetus – kas ainult mõtteloo teema?” (modereerib Märt Läänemets)

19.00-20.00 õhtusöök

20.00-21.00 Leho Rubise (bansuri) “Raaga õhtu”

21.00-… vaba aeg, saun jm.

 

03. juuli, pühapäev

09.00-10.00 hommikusöök

10.00-11.00 Karin Kolts “Näojooga kui vägivallatu võitlus enneaegse vananemise vastu” – loeng ja töötuba

Üliõpilaste ettekanded 

11.00-11.30 Kristina Viin “Ülim headus on kui vesi” – pilguheit taoismi

11.30-12.00 Siim Lill “Sõda ja rahu teosoofilise Henrik Visnapuu luules – Ida mõjud Visnapuu luules läbi vägivalla ja vägivallatuse prisma”

12.00-12.30 Kärt Kaal “Vägivald ja vägivaldsusetus Jaapani animes”

12.30-13.00 Kokkuvõte, tänusõnad ja lahkumine

25.05 Orientalistikaringis (hooaja viimane!) Margus Ott “Hiina islamifilosoofia”

Orientalistikaringi selle kevade viimases ettekandes “Hiina islamifilosoofia” tutvustab filosoof ja tõlkija Margus Ott põgusalt hiina islamikogukonna ajalugu. Käsitletakse tekstikogumikku Han Kitab ning eeskätt filosoofe Wang Daiyu 王岱輿 (u. 1592-1657/58) ja Liu Zhi 劉智 (1670 -u 1739). Võrreldakse lähemalt mõne teksti hiina- ja araabiakeelset versiooni.

Üritus toimub kolmapäeval, 25.05, algusega kell 18:15 Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 307. Olete oodatud!

Ettekannet saab jälgida ka Zoomi vahendusel:
 
Topic: Margus Ott “Hiina islamifilosoofia”
Time: May 25, 2022 06:00 PM Helsinki

Join Zoom Meeting
https://ut-ee.zoom.us/j/99820231563?pwd=aGJ2U1dOeFZKK2hkT01GMXljWWhkdz09

Meeting ID: 998 2023 1563
Passcode: 234324
 

Orientalistikaringi toetavad Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Info ja kontakt: kristinaviin@gmail.com; tel. 56486275.

Ilmunud on Idakiri 2021

Ilmunud on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamatu Idakiri uus number.

Sisukord:
Maret Nukke – Naised -laval
Margit Juurikas – Huumori reeglid jaapani klassikalises draamateoorias
Andres Herkel – Juurvärsid (Mūlamadhyamakakāri): VIII peatükk. Teo ja tegija vaatlus
Andres Herkel – Karma ja dharma tõlkimisest Mūlamadhyamakakārikā näitel
Elli Marie Tragel – Autokommunikatsioon ja mõtlus: Chan’i harjutamise sisemine tekstiloome
Agu Bleive – Staatilised kohasuhted hiina ja eesti keeles
Siim Mõttus – Appu ja pojad
Vladimir Sazonov, Jaan Lahe – Kriisid hetiidi religioonis: Kantuzili palve ja Muršili II katkupalved
Henn Käärik, Ragne Kõuts – Saksa idasuundumused Bismarckist Kolmanda Riigini: raison d’état, poliitika, propaganda
Sirje Kupp-Sazonov – Kolm värvikat Twitteri säutsujat: USA president Donald Trump, Iraani president Hassan Rouhani ja Iraani välisminister Javad Zarif
Märt Läänemets, Tarmo Kulmar – Eesti akadeemiline Ida-kirjandus 2021. aastal
 
 

18.05 külalisloeng aramealastest ja aramea keelest usuteaduskonnas

Kolmapäeval, 18. mail kell 18.15 peab Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, peahoone ruumis 307

Ingo Kottsieper (Münster / Göttingen)

külalisloengu (inglise keeles)

 

Niinimetatud Vana-Lähis-Ida arameaseerimine ja aramealaste vanem ajalugu 

Loengu kohta ütleb Kottsieper järgmist: esimese aastatuhande esimesel poolel e.m.a muutus aramea keel Vanas-Lähis-Idas lingua franca’ks. Raidkirjad, mis kasutavad aramea keele standardiseeritud vormi, ilmuvad välja juba 9. ja 8. sajandil erinevates piirkondades Damaskusest kuni aladeni lõuna pool Urmia järve. Arameaseerimise eeldusena näeb enamus teadlasi poolnomaadlike aramealaste edu väiksemate aramea riikide asutamisel kõikjal Süürias ja Põhja-Mesopotaamias. Teisalt ei ole nendel aladel jälgi sellisest rahvusest enne 2. aastatuhandet e.m.a. Seega tekib küsimus, kust need inimesed tulid ja miks – erinevalt teistest poolnomaadlikest rühmadest – ei mainita neid varasemal ajal, kui nad pidid olema Süürias-Mesopotaamias olemas. 

Andmete analüüs näitab, et enamust nendest riikidest peetakse „aramea riikideks“ ekslikult, ehkki nende eliit kasutas standardiseeritud vanaaramea keelt raidkirjade kirjakeelena. Seega tuleks aramea kirjakeele kasutamise lingvistilist fenomeni kõrgklassis või raidkirjade tarvis eristada rahvuse küsimusest. Teiselt poolt on tugevaid vihjeid, et ainult kahe aramea riigi kõrval Süürias – üks isegi üsna väike ja hiline – ilmusid Põhja-Mesopotaamias välja aramea aḫlamū’de väiksemad rühmad ja neid integreeriti juba eksisteerivatesse riikidesse sõjaliste rühmadena. Seega kogusid aramealased tähtsust eriti sõjaliselt ja piirkonnaüleselt tegutseva eliidi kontekstis. Seda kinnitavad mitu detaili varastes assüüria allikates aramealaste esileastumise kohta ja selle taustal saab mõista aramea keele kasutamist regiooniülese kirjakeelena. 

Ingo Kottsieper on Vana Testamendi teadlane ja filoloog, semiidi keelte asjatundja ja religiooniloolane. Ta töötab Münsteri ülikooli evangeelses usuteaduskonnas õppejõuna ning Göttingeni ülikooli ja Göttingeni Teaduste Akadeemia Qumrani kirjanduse ja sõnaraamatu digitaalse editsiooni projektis teadurina. Oma doktoriväitekirja kirjutas Kottsieper Ahiqari ütluste kogumiku aramea keele alal ning on aramea keelega tegelenud teiste semiidi keelte kõrval kogu oma akadeemilise karjääri jooksul. 

Kõik huvilised oodatud!

Info: Urmas Nõmmik urmas.nommik@ut.ee 

11.05 Orientalistikaringis Ene Selarti veebiloeng “Kes tahaks olla naine Jaapani ühiskonnas?” 

Kolmapäeval, 11. mail kell 18.15 toimub Orientalistikaringis Ene Selarti veebiloeng “Kes tahaks olla naine Jaapani ühiskonnas?”.
 
Jaapani naine on läbi aegade olnud läänemaailma pilgu läbi müstilisuse ja tabamatuse võrdkuju. Milline on aga naise olukord ja staatus tänapäeva Jaapani ühiskonnas? Millised on sotsiaalsed ebavõrdsused ja kultuurinormid?
Nendele ja veel mõnedele teistele küsimustele jaapani naiste elu-olu kohta püütakse ettekandes vastuseid leida.
NB! Kuna TÜ Aasia keskuse Jaapani koordinaator ning ühiskonnateaduste instituudi nooremlektor ja -teadur Ene Selart viibib seoses uurimisstipendiumiga Tokyos, toimub loeng AINULT VEEBIS:
 
Join Zoom Meeting
Meeting ID: 935 7355 9726
Passcode: 557666
 
 
Orientalistikaringi toetavad
Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia. Info ja kontakt: Kristina Viin (kristinaviin@gmail.com), tel. 56486275.

27.04 Orientalistikaringis Märt Läänemetsa loeng “Kas budism tunnistab inimese vaba tahet?”

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 18.15 toimub Orientalistikaringis Märt Läänemetsa loeng “Kas budism tunnistab inimese vaba tahet?”.

Inimese vaba tahte või tahtevabaduse teema on sama vana, kui mõttetarkus ise. Antiikajast tänapäevani on küsimus “kui vaba on inimene oma otsustes ja tegemistes?” vaevanud inimkonna paremaid päid ja selle üle on arutatud üht- ja teistpidi nii idas kui ka läänes. Enamasti on see seotud inimese moraalsete valikute ning teadmise ja tarkuse teemaga; teoloogilises kontekstis ka jumala rolli ja jumaliku ettemääratuse ja lunastuse või selle puudumisega.
Inimese vaba tahte küsimus ei ole võõras ka budismis, eriti selle uustõlgendustes. Samas, Buddha ise ja varasemad budistlikud mõtlejad otsesõnu seda teemat ei puuduta. Ettekandes püütakse budismi asjakohase mõttepärandi (neli õilsat tõde, kannatus ja sellest vabanemine, abhidharma, tühjuseõpetus, virgumine, nirvaana jt) analüüsi põhjal leida vastus või vähemalt üks võimalik lähenemine pealkirjas esitatud küsimusele.

Üritus toimub Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 307 kl 18:15-19:45. 

Võimalik jälgida ka veebi vahendusel:

Join Zoom Meeting
https://ut-ee.zoom.us/j/99784269272…

Meeting ID: 997 8426 9272
Passcode: 466785

Orientalistikaringi toetavad Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia.
Info ja kontakt: Kristina Viin kristinaviin@gmail.com; 56486275.

FB: https://www.facebook.com/events/973040426913894?ref=newsfeed

Ilmunud on eestikeelne budismi-alane raamat «Tavainimesest kõikteadjaks ehk Lihtsurelikust surematuks»

Raamat on kirjutatud tuginedes 4. saj Põhja-Indias elanud õpetlasest munga Asanga traktaadile «Abhisamayālaṅkāra» (skr; tõlkes ʽselge arusaamise kaunistus’), samuti mitmete india (Vimuktisena 6.saj, Haribhadra 8.saj) ja tiibeti (Tsongkhapa 13.saj) ning kaasaegsete autorite (E. Obermilleri, E. Conze, D. Khjentse, L. Mälli jt) teostes antud selgitustele.

«Tavainimesest kõikteadjaks …» koosneb eessõnast, sissejuhatusest, kolmest peatükist ja epiloogist, ning kujutab kokkuvõtet ületava mõistmise õpetuse põhilistest seisukohtadest.  Sissejuhatuses tutvustatakse ületava mõistmise kirjandust, esimeses peatükis – mahajaana budismi põhialuseid, teises – virgumisele viivat teekonda ja juhendeid selle läbimiseks, kolmandas – kolme kõikteadmist ja epiloogis – ühe tänapäeva budisti otsinguid ning selle käigus omandatud kogemusi ja kujunenud arusaamu. Raamatu lõpust leiab sanskritikeelsete terminite registri ja tabelid raskemate teemade visualiseerimiseks. Raamat on valminud töövihikuna kaheksa aasta jooksul tehtud ületava mõistmise õpetuse uurimise käigus ja on esimest korda avaldatud digiraamatuna 2020. a. Kuna allalaadimiste arv on olnud suur, siis julgustas see sama raamatut avaldama ka nendele, kes e-raamatuid ei loe.

 

Raamat on müügil Rahvaraamatu ja Apollo poodides, samuti kirjastuses Lugu ja Lumm ning ka Tartu ülikooli orientalistikakeskuses

 

XXXIII orientalistikapäev

XXXIII orientalistikapäeva konverentsi programm

Laupäeval, 25. septembril Tartus Ülikooli 16 (von Bocki maja) auditooriumis 214

11.00-11.10 Avasõnad EAO president Märt Läänemetsalt

11.10-11.40 Vladimir Sazonov, Sirje Kupp-Sazonov – Ivan Julma idapoliitika: khaaniriigid ja Osmanite impeerium

11.40-12.10 Holger Mölder – USA strateegilised ambitsioonid Lähis-Idas

12.10-12.40 Jaan Lahe – Mithra ja päike Vana-Iraani religiooniloos

12.40-13.10 Alice Vijard – Varajase araabia luule žanrid Ülemlaulus

            13.10-14.00 vaheaeg
 
14.00-14.30 Andres Herkel – Karma ja dharma tõlkimisest Mūlamadhyamakakārikā näitel
 

14.30-15.00 Teet Toome – Õnnelik eluviis – bodhisattva omadused Lootossuutras

15.00-15.30 Leho Rubis – Mandala kui uut tüüpi budistliku kunsti kujundi teke Indias 6.-7. saj

            15.30-16.00 vaheaeg

16.00-16.30 Henn Käärik – Jaapani retseptsioon Kolmandas Reich’is

16.30-17.00 Tarmo Kulmar – Hinge surematusest ja üleüldisest ülestõusmisest Inkade usundis

17.00-17.30 Märt Läänemets – Mengzi inimese elujõust ( )

Üritus on jälgitav ka Zoomi vahendusel:

https://ut-ee.zoom.us/j/96548635473?pwd=Wkp4dHYvREJONm9rSSsyeUlhYlNVZz09

Kohaletulijad peavad olema valmis esitama COVID-19 tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta.

Ilmunud on Linnart Mälli raamat “Tee ja vili”

Ilmunud on Linnart Mälli budismiloengute raamat “Tee ja vili”.
 
Kaanetekstist:
„See raamat toob esmakordselt lugeja ette valiku orientalisti ja visionääri Linnart Mälli (1938–2010) loengutekste budismist ja India religioonidest, mis ta pidas 1990. aastatel ja 2000. aastate algul Tartu Ülikoolis ja Budismi Instituudis. Oma loengutes ei piirdunud Mäll kunagi materjali kuiva, dotseeriva esitusega, vaid püüdis viia kuulaja oluliste tekstinäidete ja faktide najal sisse budismi mõttemaailma ning panna ta kaasa mõtlema. Sellepärast leiab neis tekstides üsna palju kõrvalepõikeid ja kujundlikke mõttevälgatusi, humoorikaid, kohati ootamatuid ja kummalisenagi tunduvaid arutlusi ja võrdlusi. Kõik see kokku ongi Linnart Mälli elavalt voolav, tema kohapeal tekkinud ainukordset mõttevoolu järgiv tekst, mille tähendus ajas settides pigem veelgi eredamini esile tõuseb.″
„Budism on oma olemuselt dogmaatika vastane. Kõik laused, ükskõik kui püha mehe suust nad ka ei tuleks, on kõlbulikud vaid selleks, et inimene need endale ise lahti mõtestaks, sest laused ja tekstid ei ela oma elu. Ükski tekst ei ole asi iseeneses, vaid tekst on ainult olemas kui mingi informatsioon, mida kodanik A annab edasi kodanikule B, C, D jne.”
Saada on veel ka tema 2018. aastal ilmunud mõtete ja mälestuste raamatut “Tõe tee”.
 

Ilmunud on Idakiri 2020

Ilmunud on EAO aastaraamatu “Idakiri” uus number.

 

Sisukord

Üllar Peterson.  Islami „õigusalased määrused“ — fatvaad

Helen Geršman. Kaamel islamieelses Araabias

Keskmise tee juurvärsid (Mūlamadhyamakakārikā, X). Tõlkinud ja kommenteerinud Andres Herkel

Andres Herkel. Märkmeid metafoorist Mūlamadhjamakakārikā näitel

Leho Rubis.  Kirjeldamatu kujutamine ehk Virgunu mõistmise väljendamine visuaalses keeles minevikus ja kaasajal

Margit Juurikas. -näitleja isedus ja isetus

Maret Nukke. Elueliksiir ja Kotkaprintsess: Ühe -näidendi readaptatsiooni lugu

Kuningas Dareios I Behistuni raidkirja V tulp. Tõlkinud ja kommenteerinud Vladimir Sazonov

Märt Läänemets. Tarmo Kulmar 70: Juubelijuttu läbi isiklike meenutuste prisma

Tarmo Kulmar. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliige Henn Käärik 70

2020. aastal (jaanuarist novembri lõpuni) ilmunud Ida-kirjandus

Abstracts