Ilmunud on Idakiri 2020

Ilmunud on EAO aastaraamatu “Idakiri” uus number.

 

Sisukord

Üllar Peterson.  Islami „õigusalased määrused“ — fatvaad

Helen Geršman. Kaamel islamieelses Araabias

Keskmise tee juurvärsid (Mūlamadhyamakakārikā, X). Tõlkinud ja kommenteerinud Andres Herkel

Andres Herkel. Märkmeid metafoorist Mūlamadhjamakakārikā näitel

Leho Rubis.  Kirjeldamatu kujutamine ehk Virgunu mõistmise väljendamine visuaalses keeles minevikus ja kaasajal

Margit Juurikas. -näitleja isedus ja isetus

Maret Nukke. Elueliksiir ja Kotkaprintsess: Ühe -näidendi readaptatsiooni lugu

Kuningas Dareios I Behistuni raidkirja V tulp. Tõlkinud ja kommenteerinud Vladimir Sazonov

Märt Läänemets. Tarmo Kulmar 70: Juubelijuttu läbi isiklike meenutuste prisma

Tarmo Kulmar. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliige Henn Käärik 70

2020. aastal (jaanuarist novembri lõpuni) ilmunud Ida-kirjandus

Abstracts

 

11.11 Orientalistikaringis Mart Tšernjuk “Konfutsius kinolinal”

Mart Tšernjuk peab orientalistikaringis 11. novembril  kell 18:15 Ülikooli peahoone auditooriumis 228 ettekande teemal “Konfutsius kinolinal”. 
  Tuntud hiina kirjanik Lin Yutang (1895-1976) on öelnud, et konfutsianismi kõige olulisem omadus on poliitika ja eetika vahelise eraldusjoone kaotamine. Konfutsiuse (551-479 e.m.a) ideaaliks oli kõlblusel rajanev poliitiline kord. Ta uskus, et kõlbeline inimene, kes elab elu lihtsas tões ja aususes, toob maailma rahu ja korra. Seepärast peab kõlbeline inimene uurima oma südant ja tegema kindlaks, ega seal ole põhjust enesesüüdistuseks, ning sedagi, ega tema peas ole kurje mõtteid.
  Räägime Konfutsiuse elust ja mõtetest ning vaatame katkendeid sellest, kuidas tema tegemisi on kujutatud filmikunstis.
 
  Orientalistikaringi toetab Eesti Akadeemiline Orientaalselts ja TÜ orientalistikakeskus.
Info ja kontakt: kristinaviin@gmail.com; 56486275. 

XXXII orientalistikapäevad 18.-19. septembril 2020

 
Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aupresidendi professor Tarmo Kulmari 70. juubelile pühendatud konverents “Jumalad, inimesed, traditsioonid ja järjepidevus Ida kultuurides
 
Koht: Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditoorium 139 (J. V. Veski auditoorium)
Algus mõlemal päeval kell 11:15
 
Korraldajad: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, Tartu Ülikooli orientalistikakeskus
 
Toetab Eesti Teaduste Akadeemia.
 
Tuletame ühtlasi meelde, et 18. septembril kella 18.00-ni on viimane võimalus vaadata Jakobi galeriis olevat Seltsi liikmete Leho Rubise ja Helen Loiti kunstinäitust “Tajude allikas“.
 
 
Orientalistikapäevade kava

reede, 18. september 2020      

11.15-11.30      Konverentsi avamine:   Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi presidendi avakõne

11.30-12.00      Mart Tšernjuk              Isest, isetusest ja iseeneslikkusest Zhuang-Zi näitel

12.00-12.30      Frank Jüris                   Hiina tõusu mõju Eesti sise- ja välispoliitikale

12.30-13.00      Kadri Jõgi                    eSvatiini Kuningriik

13.00-13.30 vaheaeg

13.30-14.00      Peeter Espak                 Mis on ja mis ei ole Lähis-Ida jumal

14.00-14.30      Ülo Valk                      Jumalanna manipulatsioonid Kirde-India templilegendides

14.30-15.00      Andreas Johandi           Sotsiaalse tõrjutuse motiiv Iiobi raamatus ja Vana-Lähis-Ida kirjanduses

15.00-15.30 vaheaeg

15.30-16.00      Leho Rubis                  Kirjeldamatu kujutamine. Kas Virgunu kujutis tähistab ajaloolist isikut?

16.00-16.30      Harri Ints                     Yongey Mingyur Rinpoche – kaasaegne tiibeti budismi õpetaja

16.30-17.00      Kerti Tergem                Raamatuesitlus: Chögyam Trungpa ja Alan Watts

                       

laupäev, 19. september 2020  

11.15-11.45      Henn Käärik                 Professor Tarmo Kulmar – 70

11.45-12.15      Märt Läänemets           Humanistlike baastekstide mõistest nii- ja naapidi

12.15-12.45      Andres Herkel              Sõltuvusliku tekkimise käsitlemisest Nāgārdẑuna „Mūlamadhjamakakārikās“ 

12.45-13.15      Teet Toome                  Karma Lootossuutras

13.15-14.00 vaheaeg

14.00-14.30      Vladimir Sazonov         Malta eelajaloolised templid ja Lähis-Ida motiivid

14.30-15.00      Sirje Kupp-Sazonov      Kaks värvikat säutsujat – USA president Donald Trump ja Iraani president Hassan Rouhani

15.00-15.30      Siim Mõttus                 Kahepäise kotka juured

15.30-16.00 vaheaeg

16.00-16.30      Margit Juurikas             Lapsepõlv -näitleja elukestvas õppes

16.30-17.00      Viktor Korrovits ja Alver Aria              Islami kauplemiseetikast

17.00-17.30      Tarmo Kulmar              Garcilaso kroonika, Libro II, Capitulo 2: Inkad uskusid Ainsat Jumalat, meie Issandat. Mida sellest teatest arvata?

Helen Loiti ja Leho Rubise näitus “Tajude allikas”

19. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Jakobi galeriis (Jakobi 52) Leho Rubise ja Helen Loiti näitus „Tajude allikas“. Ülespanek toob ühisesse ruumi kaks erinevat võimalust kujutada tavateadvusest erinevat meeleseisundit kui me maailma tajumise allikat. Näitus toimub koostöös Eesti Akadeemilise Orientaalseltsiga, Eesti Teaduste Akadeemia toetusel.

 

Leho Rubis lõpetas 2001. aastal Tartu Ülikooli maali osakonna ning kaitses 2010. aastal TÜ kunstiajaloo osakonnas teadusmagistri kraadi magistritööga „Kaanonite teke ja areng india budistlikus kunstis“. Tema viimaste aastate jooksul erinevates meediumites (maal, installatsioon/maakunst, video) loodud teoste fookus on inimese teadvuse seisunditel ning  tajuväljadel avalduval. https://lehorubis.my-free.website/

Helen Loit lõpetas 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maali eriala. 2018. aasta sügisel õppis ta Indias, Dharamsalas, Centre for Living Buddhist Art kunstikeskuses traditsioonilist tiibeti budistlikku tankamaali ning lõpetas 2020. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna religiooniuuringute magistriõppe cum laude projektiga „Tiibeti budistliku tankamaali loomisprotsess ja kaanon“.

Üritus on leitav ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/307937916931140/

 
Rohkem infot: Helena Aadli helena.aadli@gmail.com
                          Leho Rubis rubis.leho0@gmail.com
 

Ilmunud on Idakiri 2019

Ilmunud on EAO aastaraamatu “Idakiri” uus number!

 

SISUKORD

Zhuāng-Zǐ I peatükk „Lenneldes-hõljeldes“

Tõlkinud ja kommenteerinud Mart Tšernjuk

Keskmise tee juurvärsid (Mūlamadhyamakakārikā, I–V)

Tõlkinud ja kommenteerinud Andres Herkel

Petseri Buddhast ja tema autorist

Mait Talts

Vaimude tund -teatri laval: peategelase identiteet ja ebareaalsus uutes näidendites

Maret Nukke

Ibn Taimiyya alaviitide vastane fatvaa

Tõlkinud ja kommenteerinud Üllar Peterson

Märkusi Iraani Islamivabariigi  põhiseaduse hübriidsest iseloomust

Lidia Leontjeva

Kuningas Anitta tekst

Tõlkinud ja kommenteerinud Vladimir Sazonov

Hiina etnoloogilise ja keelelise ajaloo ülevaade

Gao Jingyi

Eestis ilmunud Ida-kirjandus

Abstracts

 

 

 

Ilmunud on Idakiri 2018

Suur rõõm on teatada, et ilmunud on EAO aastaraamat Idakiri 2018.

Seekordset väljaannet toetas Eesti Teaduste Akadeemia, mille assotsieerunud liige EAO on alates eelmisest aastast.

SISUKORD:

Tarmo Kulmar. Õpetaja ütles. Linnart Mälli 80. sünniaastapäeva puhul

Pojalikkuse raamat. Tõlkinud ja kommenteerinud Frank Jüris

Gan Bao. Vaimude otsija kirjad: Esimene kirjarull. Tõlkinud ja kommenteerinud Katja Koort

Viktor Korrovits, Alver Aria. Sotsiaalsed mõisted guanxi ja mianzi Hiina mõttemaailmas

Gao Jingyi. Veel hiina ja soome-ugri keelte ühiseid etümoloogiaid riimivastavuste näitel

Maret Nukke. Taani printsi kirgastumise lugu: Shakespeare’i Hamleti kohandamine Jaapani nō-näidendiks

Ibn al-Qalānisī Ta’rīḫ Dimašq (Damaskuse ajalugu). Tõlkinud ja kommenteerinud Üllar Peterson

Khomeini 1963. aasta Fayzia medrese kõne analüüs: välisvaenlase kujundamine Karbala müüdi abil. Tõlkinud ja kommenteerinud Sandra Peets

Vladimir Sazonov, Sirje Kupp-Sazonov. Mõni sõna M. Bulgkovi võluva vampiiritari Hella võimalikust Lähis-Ida päritolust

Tarmo Kulmar. Mõnda muistse Peruu jumalahümnidest

In memoriam. Isidor Levin. Ülo Valk

Eestis ilmunud Ida-kirjandus: november 2017 – detsember 2018

Abstracts

Aastaraamatute koondsisu 2006-2018

 

Pildid 20. juunil orientalistikakeskuses toimunud esitluselt (autor V.Sazonov):

 

Aupresident raamatut tutvustamas
Aupresident toosti ütlemas
EAO president toosti ütlemas
Kulmar ja Anvelt
Läänemets, Korrovits, Ude
Raamat on valmis
Ude ja Korrovits

XXXI Orientalistikapäevad

XXXI orientalistikapäevad

23.–24. märtsil 2019

Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 139 (J. V. Veski auditoorium)

Laupäeval 23. märtsil

11.00–11.20 Avasõnad: Märt Läänemets ja Tarmo Kulmar

11.20–12.00 Vladimir Sazonov, Sirje Kupp-Sazonov: Lähis-Ida motiivid Mihhail Bulgakovi teoses “Meister ja Margarita”

12.00–12.40 Henn Käärik: Orient versus oktsident: Hannibal Rooma vastu

12.40–13.20 Tarmo Kulmar: Rist inkade keisripalee pühapaigas: kuidas seda Garcilaso kroonikateadet tõlgendada?

13.20–14.00 Vaheaeg

14.00–14.40 Jaan Lahe: Iraani usund Kušaani riigis

14.40–15.20 Lidia Leontjeva: Iraani põhiseaduse hübriidne iseloom

15.20–16.00 Heidi Maiberg: Religioon – käsitleda või mitte? Religiooni roll islamistidele mõeldud deradikaliseerumist ja eemaldumist toetavates tegevustes kuue Euroopa riigi näitel

16.00–16.30 Vaheaeg

16.30–17.30 Raamatute esitlus:

Linnart Mäll, Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi. Koostaja Ivar Tröner. SE&JS, 2018.

Chögyam Trungpa, Naerata hirmule vastu, Tõeliselt vapra südame ärataja. Tõlkinud Kerti Tergem. Sabatäht, 2019

Kõnelevad Märt Läänemets, Tarmo Kulmar, Ivar Tröner, Kerti Tergem jt. NB! Raamatuid on võimalik kohapeal kirjastusehinnaga osta.

Pühapäeval, 24. märtsil

11.00–11.40 Frank Jüris: Pojalikkus kui kohustus kritiseerida

11.40–12.20 Märt Läänemets : Meng Zi kui poliitiline mõtleja

12.20–13.00 Mart Tšernjuk: Kolmkümmend aastat Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi Ex oriente ilmumisest – mõtteid ja mõtisklusi

13.00–13:20 Vaheaeg

13.20–14:00 Teet Toome: Seadmusekuulutaja mahajaana budismis

14.00–14.40 Kadri Jõgi: Poliitmajanduslikest arengutest Araabia Egiptuse Vabariigis

Ilmunud on raamat “Eesti ja Hiina suhete sünd”

“Eesti ja Hiina suhete sünd” on rikkalikult ajalooliste fotode ja dokumentidega illustreeritud kolmekeelne (eesti, hiina, inglise) koguteos, mis annab ülevaate kahe maa suhete eelloole ja diplomaatiliste suhete sõlmimise vaevarikkale protsessile 20. sajandi alguskümnenditel. Eraldi käsitletakse Eesti kogukonna elu Hiinas enne 1949. aastat. Raamatu autorid on Priit Rohtmets, Tiit Kuuskmäe ja Urmas Pappel. Sissejuhatuse “Ajavaod” on kirjutanud suursaadik Toomas Lukk, kes esindas Eestit Hiinas aastatel 2012-2016.


Raamatu on välja andnud Eesti Akadeemiline Orientaalselts. Selle valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, EestiKultuurkapital, Eesti Energia, Rahvuskaaslaste programm, Fors MW ja mitmed eraannetajad.

Raamatu esitlus toimus 13. detsembril 2018 kell 16:15 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis ja 14. detsembril kell 16.00 Eesti Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas.

Pildid Tartu esitluselt:

Pildid Tallinna esitluselt:

Ilmunud on Idakiri 2017

Sisukord:

TARMO KULMAR. Idamaahuvi hiilgeaeg Eestis: Tartu Riikliku Ülikooli Üliõpilaste Teadusliku Ühingu orientalistikaringi viis esimest aastat

Suur meelespidamise suutra: (Mahā-satipaṭṭhāna-sutta), Tõlkinud MÄRT LÄÄNEMETS

PEETER ESPAK. Semiidi jumala Eli ja sumeri jumala Enki segunemine

VLADIMIR SAZONOV. Gudea — kas esimene Sumeri päikesevalitseja ja Gilgameši „vend“?

TARMO KULMAR. Inkade jumaluste niinimetatud tumedast poolest

ÜLLAR PETERSON. Mittemuslimid ʽAlī ibn Abī Bakr al-Marġīnānī (1135–1197) õigusalase teose al‑Hidāya raamatus Kitāb as-sayar

VIKTOR KORROVITS, ALVER ARIA. Islami ja budismi mõju aspekte Euroopa kultuurile

ALARI ALLIK. Üks puu, mitu elu: Puude langetamine vanemas Jaapani kirjanduses

MARGIT JUURIKAS. Maavärinad ja tsunamid, mida mäletatakse

Linnart Mälli ja Uku Masingu kirjavahetus: (september 1963 – oktoober 1965), Koostanud MÄRT LÄÄNEMETS

MÄRT LÄÄNEMETS. In memoriam: Vladimir Erman

Eestis ilmunud Ida-kirjandus: oktoober 2016 – oktoober 2017

Abstracts

Pildid esitluselt (autor Priit Rohtmets):