Sisejulgeoleku instituut korraldab 11. oktoobril kell 10.00 veebiseminari “Hiina Rahvavabariik kui julgeolekuoht Venemaa-Ukraina sõja kontekstis: praegune seis ja tulevikuperspektiivid“.
Majanduslikult ja sõjaliselt tugevnevat Hiina Rahvavabariiki nähakse juba aastaid kasvava julgeolekuohuna lääne juhitavale liberaal-demokraatlikule maailmakorrale. Läänele vastandudes on Hiina jagatud autoritaarsete väärtuste põhiselt jõudsalt arendanud koostööd ja partnerlussuhteid Venemaaga. Viimase sõjaline kallaletung Ukrainale selle aasta veebruaris on seadnud Hiinast lähtuva julgeolekuohu uude valgusesse. Hiina ametlik retoorika sõja kohta langeb kokku Venemaa omaga, süüdistades sõja puhkemises pigem läänt (USA-d ja NATO-t). Hiina Venemaad sõjas küll otseselt ei toeta, kuid majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö kahe riigi vahel ning ühine vastandumine läänele jätkuvad ja pigem süvenevad.
Seminaril arutatakse Hiina asjatundjaid, julgeolekueksperte ja välispoliitikakujundajaid kaasates järgmisi küsimusi:
– Mis on Hiina RV peamised huvid käimasolevas Venemaa-Ukraina sõjas? – Kui kaugele võib Hiina minna Venemaa toetamisel ja õigustamisel? – Kas Hiina režiim võib sõja ja selle tagajärgede mõjul hakata oma poliitikaid muutma? Kui, siis mis suunas? – Kuivõrd mõjutab Hiina praegust riiklikku käitumist eelseisev HKP 20. kongress, kus tõenäoliselt tehakse muudatusi tippjuhtkonnas? – Kas Hiinast lähtuv julgeolekuoht lääneriikidele lähiaastatel pigem suureneb või väheneb? – Milleks ja kuidas peaks lääs (USA, EU, NATO jt rahvusvahelised organisatsioonid ning nende liikmesriigid) olema valmis Hiina mõjutus- ja domineerimispüüete osas? – Milliseid võimalikke vastutegevusi peaks planeerima ja läbi viima? – Milline peaks olema Eesti Hiina-poliitika muutunud rahvusvahelises olukorras?
Seminari töökeel on eesti keel ja algus kell 10.00.
Orientalistikapäevade konverents kannab seekord pealkirja “Inimene ja inimlikkus, jumalad ja jumalikkus” ning sel aastal tähistame ka Seltsi presidendi Märt Läänemetsa 60. juubelit.
XXXIV orintalistikapäevade konverentsi kava
Reedel, 16. septembril Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) saalis
14.00–14.15 Aupresident Tarmo Kulmari avasõnad
14.15–14.45 Mart Tšernjuk “Taoismist ja budismist Hani dünastia järgses Hiinas”
14.45–15.15 Frank Jüris “Hiina ja Venemaa teaduskoostöö Arktikas süvamerest avakosmoseni”
15.15–15.45 Märt Läänemets ““Onu Xi räägib (习大大说)”: konfutsianistlikust retoorikast Hiina RV poliitilises propagandas.”
15.45–16.15 Vaheaeg
16.15–16.45 Tarmo Kulmar “Sõna huaca tähendusest inkade religioonis”
16.45–17.15 Henn Käärik “Jaapan ja Türgi Saksa avalikus arvamuses 1933-1945”
17.15–17.45 Andres Herkeli kõne Märt Läänemetsa 60. juubeli puhuks
Laupäeval, 17. septembril Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) saalis
11.00–11.30 Hommikukohv
11.30–12.00 Alevtina Solovyeva “Jumaluste salajased teed üle rahvuslike ja poliitiliste piiride Kesk-Aasias: põnev lugu Vanast Valgest Mehest”
12.00–12.30 Vladimir Sazonov “Sennaherib vs Šubuzu: kuidas Assüüria kuningas lõi vaenlase kuvandi. Täheldusi Uus-Assüüria kuninglikust propagandast”
12.30–13.00 Kadri Jõgi “Mohamed Bin Salman, Lähis Ida juht”
13.00–14.00 Lõuna
14.00–14.30 Amar Annus “Marduk ja tema vaimu lugemine muistses Babüloonias”
14.30–15.00 Peeter Espak “Senexi ehk targa vana mehe arhetüüp sumeri kirjanduses”
15.00–15.30 Andreas Johandi “Leebe anastaja Kyros II”
15.30–16.00 Vaheaeg
16.00–16.30 Andres Herkel “Kuidas nihilismi küsimus avab mahajaana budismi inimlikkuse”
16.30–17.00 Karina Laurits “Loomine ja Jumal Simone Weil´ filosoofias ning seosed budismiga”
17.00–17.30 Erki Lind “Inimene ja jumalikkus Śaiva Siddhāntas”
Neljapäeval, 18. augustil kell 16 avavad Haapsalu Linnavalitsus ja Eesti Akadeemiline Orientaalselts Linnart Mälli auks mälestustahvli majal Posti tn 7, kus ta elas koos emaga koolipõlve ajal.
Mälestustahvli avamisele järgneb restoranis „Rado” (Posti tn 7) avalik ettekandekoosolek:
Kalle Lõuna – „Linnart Mälli noorpõlveajast Haapsalus”
Märt Läänemets – „Linnart Mäll kui teadlane-orientalist ja tõlkija”
Andres Herkel – „Linnart Mäll kui poliitik”
Sven Grünberg – „Linnart Mäll kui loominguline originaalne mõtleja”
Olete oodatud mälestustahvli avamisele ja ettekandekoosolekule!
Linnart Mäll (7. juuni 1938 – 14. veebruar 2010) oli Eesti ajaloolane, orientalist, tõlkija ja poliitik. Õppis Haapsalu I Keskkoolis, 1962. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Budismi ja budoloogia juurde juhatas Mälli 1960. aastate alguses teoloog ja filosoof Uku Masing. Hiljem õppis ta Moskvas selliste nimekate orientalistide käe all nagu Nikolai Konrad, Aleksander Pjatigorski, Oktjabrina Volkova, Juri Parfionovitš, Lev Menšikov ja Bidija Dandaron. Mällist sai omakorda Eesti noorema põlvkonna budoloogide ja orientalistide õpetaja. 1990. aastatel sõlmis Mäll tihedad sidemed XIV dalai-laamaga.
Tema peamised uurimisvaldkonnad olid mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid ning väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1990. aastatest tegeles Mäll humanistlike baastekstide kontseptsiooni arendamisega. Humanistlikeks baastekstideks pidas Mäll budismi, konfutsianismi, kristluse ja osaliselt hinduismi alustekste, millel olid tema arvates ühine struktuur ja sõnum.
Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991–1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee (mõlemad 1990–1992) ja Põhiseaduse Assamblee liige (1991–1992) ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei aseesimees 1992–1994. Mäll oli ka Paneuroopa Eesti Ühenduse taasasutaja ja president alates 1992. aastast.
Aeg: 01.-03. juuli 2022 Koht: Männisalu puhkebaas (https://www.mannisalu.ee/kontakt/) Korraldaja: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, toetavad Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli Aasia keskus
Osavõtutasu:
täishind 40 eurot
soodushind 30 eurot (üliõpilased, pensionärid)
telgiga ööbijad 20 eurot
Osavõtutasu sisaldab majutust, kõiki toidukordi ning sauna kasutamise võimalust.
Vägivaldsusetuse idee on suuremal või vähemal määral omane kõikidele Idamaade (religioossetele) traditsioonidele. See põhimõte võib esineda nii konkreetse käsu või veidi paindlikuma juhisena, kuid sisuliselt on tegemist ikka ühe ja sama asjaga – eesmärgiga mitte kasutada teiste olendite suhtes vägivalda. Vägivaldsusetusele pretendeerivaid seisukohti võib leida judaismist, kristlusest, islamist, hinduismist, budismist, džainismist jt suurtest teedrajavatest õpetustest. Neist õpetustest inspireerituna on jõudnud vägivaldsusetuse idee ka meie kaasaega. Sellised lähimineviku suured mõtlejad nagu Henry David Thoreau, Lev Tolstoi, Mahatma Gandhi, Martin Luther King, Thich Nhat Hanh, kui vaid mainida üksikuid, püüdsid kõik teostada vägivaldsusetuse ideed meie ebatäiuslikus ning sageli vägivalda täis maailmas. Tänapäeva ehk üheks tuntumaks rahu eest kõnelejaks võib pidada Tema Pühadust XIV dalai-laamat, kes ikka ja jälle väsimatult jutlustab meile vägivaldsusetuse ja kaastunde arendamise vajalikkusest. Siinkohal oleks paslik küsida, et kas ja millisel määral on vägivaldsusetuse idee maailma ajaloo eri etappidel ja eri piirkondades rolli mänginud. Ja kuna vägivald, sõjad ja ebaõiglus on jätkuvalt meiega, siis võime õigusega küsida ka seda, et kui suur on selle õilsa idee mõju tegelikult ikkagi olnud.
Ajakava:
01. juuli, reede
14.00-15.50 saabumine ja sisseseadmine
15.50-16.00 tervitussõnad ja suvekooli korraldusest – Mart Tšernjuk ja Kristina Viin
I loenguplokk – Lähis-Ida
16.00-16.45 Andreas Johandi “Leebe anastaja Kyros II”
Orientalistikaringi selle kevade viimases ettekandes“Hiina islamifilosoofia” tutvustab filosoof ja tõlkija Margus Ott põgusalt hiina islamikogukonna ajalugu. Käsitletakse tekstikogumikku Han Kitab ning eeskätt filosoofe Wang Daiyu 王岱輿 (u. 1592-1657/58) ja Liu Zhi 劉智 (1670 -u 1739). Võrreldakse lähemalt mõne teksti hiina- ja araabiakeelset versiooni.
Üritus toimub kolmapäeval, 25.05, algusega kell 18:15 Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 307. Olete oodatud!
Ettekannet saab jälgida ka Zoomi vahendusel:
Topic: Margus Ott “Hiina islamifilosoofia” Time: May 25, 2022 06:00 PM Helsinki
Kolmapäeval, 18. mail kell 18.15 peab Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, peahoone ruumis 307
Ingo Kottsieper (Münster / Göttingen)
külalisloengu (inglise keeles)
Niinimetatud Vana-Lähis-Ida arameaseerimine ja aramealaste vanem ajalugu
Loengu kohta ütleb Kottsieper järgmist: esimese aastatuhande esimesel poolel e.m.a muutus aramea keel Vanas-Lähis-Idas lingua franca’ks. Raidkirjad, mis kasutavad aramea keele standardiseeritud vormi, ilmuvad välja juba 9. ja 8. sajandil erinevates piirkondades Damaskusest kuni aladeni lõuna pool Urmia järve. Arameaseerimise eeldusena näeb enamus teadlasi poolnomaadlike aramealaste edu väiksemate aramea riikide asutamisel kõikjal Süürias ja Põhja-Mesopotaamias. Teisalt ei ole nendel aladel jälgi sellisest rahvusest enne 2. aastatuhandet e.m.a. Seega tekib küsimus, kust need inimesed tulid ja miks – erinevalt teistest poolnomaadlikest rühmadest – ei mainita neid varasemal ajal, kui nad pidid olema Süürias-Mesopotaamias olemas.
Andmete analüüs näitab, et enamust nendest riikidest peetakse „aramea riikideks“ ekslikult, ehkki nende eliit kasutas standardiseeritud vanaaramea keelt raidkirjade kirjakeelena. Seega tuleks aramea kirjakeele kasutamise lingvistilist fenomeni kõrgklassis või raidkirjade tarvis eristada rahvuse küsimusest. Teiselt poolt on tugevaid vihjeid, et ainult kahe aramea riigi kõrval Süürias – üks isegi üsna väike ja hiline – ilmusid Põhja-Mesopotaamias välja aramea aḫlamū’de väiksemad rühmad ja neid integreeriti juba eksisteerivatesse riikidesse sõjaliste rühmadena. Seega kogusid aramealased tähtsust eriti sõjaliselt ja piirkonnaüleselt tegutseva eliidi kontekstis. Seda kinnitavad mitu detaili varastes assüüria allikates aramealaste esileastumise kohta ja selle taustal saab mõista aramea keele kasutamist regiooniülese kirjakeelena.
Ingo Kottsieper on Vana Testamendi teadlane ja filoloog, semiidi keelte asjatundja ja religiooniloolane. Ta töötab Münsteri ülikooli evangeelses usuteaduskonnas õppejõuna ning Göttingeni ülikooli ja Göttingeni Teaduste Akadeemia Qumrani kirjanduse ja sõnaraamatu digitaalse editsiooni projektis teadurina. Oma doktoriväitekirja kirjutas Kottsieper Ahiqari ütluste kogumiku aramea keele alal ning on aramea keelega tegelenud teiste semiidi keelte kõrval kogu oma akadeemilise karjääri jooksul.
Kolmapäeval, 11. mail kell 18.15 toimub Orientalistikaringis Ene Selarti veebiloeng “Kes tahaks olla naine Jaapani ühiskonnas?”.
Jaapani naine on läbi aegade olnud läänemaailma pilgu läbi müstilisuse ja tabamatuse võrdkuju. Milline on aga naise olukord ja staatus tänapäeva Jaapani ühiskonnas? Millised on sotsiaalsed ebavõrdsused ja kultuurinormid?
Nendele ja veel mõnedele teistele küsimustele jaapani naiste elu-olu kohta püütakse ettekandes vastuseid leida.
NB! Kuna TÜ Aasia keskuse Jaapani koordinaator ning ühiskonnateaduste instituudi nooremlektor ja -teadur Ene Selart viibib seoses uurimisstipendiumiga Tokyos, toimub loeng AINULT VEEBIS:
Orientalistikaringi toetavad Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia. Info ja kontakt: Kristina Viin (kristinaviin@gmail.com), tel. 56486275.
Kolmapäeval, 27. aprillil kell 18.15 toimub Orientalistikaringis Märt Läänemetsa loeng “Kas budism tunnistab inimese vaba tahet?”.
Inimese vaba tahte või tahtevabaduse teema on sama vana, kui mõttetarkus ise. Antiikajast tänapäevani on küsimus “kui vaba on inimene oma otsustes ja tegemistes?” vaevanud inimkonna paremaid päid ja selle üle on arutatud üht- ja teistpidi nii idas kui ka läänes. Enamasti on see seotud inimese moraalsete valikute ning teadmise ja tarkuse teemaga; teoloogilises kontekstis ka jumala rolli ja jumaliku ettemääratuse ja lunastuse või selle puudumisega. Inimese vaba tahte küsimus ei ole võõras ka budismis, eriti selle uustõlgendustes. Samas, Buddha ise ja varasemad budistlikud mõtlejad otsesõnu seda teemat ei puuduta. Ettekandes püütakse budismi asjakohase mõttepärandi (neli õilsat tõde, kannatus ja sellest vabanemine, abhidharma, tühjuseõpetus, virgumine, nirvaana jt) analüüsi põhjal leida vastus või vähemalt üks võimalik lähenemine pealkirjas esitatud küsimusele.
Üritus toimub Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 307 kl 18:15-19:45.
Orientalistikaringi toetavad Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia. Info ja kontakt: Kristina Viin kristinaviin@gmail.com; 56486275.
