XXXV orientalistikapäevad 15.-16. septembril Eesti Teaduste Akadeemias ja Tallinna Ülikoolis
Veebiseminar “Hiina Rahvavabariik kui julgeolekuoht Venemaa-Ukraina sõja kontekstis: praegune seis ja tulevikuperspektiivid”
Sisejulgeoleku instituut korraldab 11. oktoobril kell 10.00 veebiseminari “Hiina Rahvavabariik kui julgeolekuoht Venemaa-Ukraina sõja kontekstis: praegune seis ja tulevikuperspektiivid“.
Majanduslikult ja sõjaliselt tugevnevat Hiina Rahvavabariiki nähakse juba aastaid kasvava julgeolekuohuna lääne juhitavale liberaal-demokraatlikule maailmakorrale. Läänele vastandudes on Hiina jagatud autoritaarsete väärtuste põhiselt jõudsalt arendanud koostööd ja partnerlussuhteid Venemaaga. Viimase sõjaline kallaletung Ukrainale selle aasta veebruaris on seadnud Hiinast lähtuva julgeolekuohu uude valgusesse. Hiina ametlik retoorika sõja kohta langeb kokku Venemaa omaga, süüdistades sõja puhkemises pigem läänt (USA-d ja NATO-t). Hiina Venemaad sõjas küll otseselt ei toeta, kuid majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö kahe riigi vahel ning ühine vastandumine läänele jätkuvad ja pigem süvenevad.
– Mis on Hiina RV peamised huvid käimasolevas Venemaa-Ukraina sõjas?
– Kui kaugele võib Hiina minna Venemaa toetamisel ja õigustamisel?
– Kas Hiina režiim võib sõja ja selle tagajärgede mõjul hakata oma poliitikaid muutma?
Kui, siis mis suunas?
– Kuivõrd mõjutab Hiina praegust riiklikku käitumist eelseisev HKP 20. kongress,
kus tõenäoliselt tehakse muudatusi tippjuhtkonnas?
– Kas Hiinast lähtuv julgeolekuoht lääneriikidele lähiaastatel pigem suureneb või väheneb?
– Milleks ja kuidas peaks lääs (USA, EU, NATO jt rahvusvahelised organisatsioonid
ning nende liikmesriigid) olema valmis Hiina mõjutus- ja domineerimispüüete osas?
– Milliseid võimalikke vastutegevusi peaks planeerima ja läbi viima?
– Milline peaks olema Eesti Hiina-poliitika muutunud rahvusvahelises olukorras?
Seminari töökeel on eesti keel ja algus kell 10.00.
Osalemiseks registreeruge siin.
Samalt lehelt leiate ka ajakava. Registreerumine lõpeb 7. oktoobril kell 16.00.
XXXIV orientalistikapäevad 16.-17. septembril
Orientalistikapäevade konverents kannab seekord pealkirja “Inimene ja inimlikkus, jumalad ja jumalikkus” ning sel aastal tähistame ka Seltsi presidendi Märt Läänemetsa 60. juubelit.
XXXIV orintalistikapäevade konverentsi kava
Reedel, 16. septembril Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) saalis
14.00–14.15 Aupresident Tarmo Kulmari avasõnad
14.15–14.45 Mart Tšernjuk “Taoismist ja budismist Hani dünastia järgses Hiinas”
14.45–15.15 Frank Jüris “Hiina ja Venemaa teaduskoostöö Arktikas süvamerest avakosmoseni”
15.15–15.45 Märt Läänemets ““Onu Xi räägib (习大大说)”: konfutsianistlikust retoorikast Hiina RV poliitilises propagandas.”
15.45–16.15 Vaheaeg
16.15–16.45 Tarmo Kulmar “Sõna huaca tähendusest inkade religioonis”
16.45–17.15 Henn Käärik “Jaapan ja Türgi Saksa avalikus arvamuses 1933-1945”
17.15–17.45 Andres Herkeli kõne Märt Läänemetsa 60. juubeli puhuks
Laupäeval, 17. septembril Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) saalis
11.00–11.30 Hommikukohv
11.30–12.00 Alevtina Solovyeva “Jumaluste salajased teed üle rahvuslike ja poliitiliste piiride Kesk-Aasias: põnev lugu Vanast Valgest Mehest”
12.00–12.30 Vladimir Sazonov “Sennaherib vs Šubuzu: kuidas Assüüria kuningas lõi vaenlase kuvandi. Täheldusi Uus-Assüüria kuninglikust propagandast”
12.30–13.00 Kadri Jõgi “Mohamed Bin Salman, Lähis Ida juht”
13.00–14.00 Lõuna
14.00–14.30 Amar Annus “Marduk ja tema vaimu lugemine muistses Babüloonias”
14.30–15.00 Peeter Espak “Senexi ehk targa vana mehe arhetüüp sumeri kirjanduses”
15.00–15.30 Andreas Johandi “Leebe anastaja Kyros II”
15.30–16.00 Vaheaeg
16.00–16.30 Andres Herkel “Kuidas nihilismi küsimus avab mahajaana budismi inimlikkuse”
16.30–17.00 Karina Laurits “Loomine ja Jumal Simone Weil´ filosoofias ning seosed budismiga”
17.00–17.30 Erki Lind “Inimene ja jumalikkus Śaiva Siddhāntas”
Linnart Mälli mälestustahvli avamine Haapsalus
Neljapäeval, 18. augustil kell 16 avavad Haapsalu Linnavalitsus ja Eesti Akadeemiline Orientaalselts Linnart Mälli auks mälestustahvli majal Posti tn 7, kus ta elas koos emaga koolipõlve ajal.
Mälestustahvli avamisele järgneb restoranis „Rado” (Posti tn 7) avalik ettekandekoosolek:
- Kalle Lõuna – „Linnart Mälli noorpõlveajast Haapsalus”
- Märt Läänemets – „Linnart Mäll kui teadlane-orientalist ja tõlkija”
- Andres Herkel – „Linnart Mäll kui poliitik”
- Sven Grünberg – „Linnart Mäll kui loominguline originaalne mõtleja”
Olete oodatud mälestustahvli avamisele ja ettekandekoosolekule!
Linnart Mäll (7. juuni 1938 – 14. veebruar 2010) oli Eesti ajaloolane, orientalist, tõlkija ja poliitik. Õppis Haapsalu I Keskkoolis, 1962. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Budismi ja budoloogia juurde juhatas Mälli 1960. aastate alguses teoloog ja filosoof Uku Masing. Hiljem õppis ta Moskvas selliste nimekate orientalistide käe all nagu Nikolai Konrad, Aleksander Pjatigorski, Oktjabrina Volkova, Juri Parfionovitš, Lev Menšikov ja Bidija Dandaron. Mällist sai omakorda Eesti noorema põlvkonna budoloogide ja orientalistide õpetaja. 1990. aastatel sõlmis Mäll tihedad sidemed XIV dalai-laamaga.
Tema peamised uurimisvaldkonnad olid mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid ning väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1990. aastatest tegeles Mäll humanistlike baastekstide kontseptsiooni arendamisega. Humanistlikeks baastekstideks pidas Mäll budismi, konfutsianismi, kristluse ja osaliselt hinduismi alustekste, millel olid tema arvates ühine struktuur ja sõnum.
Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991–1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee (mõlemad 1990–1992) ja Põhiseaduse Assamblee liige (1991–1992) ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei aseesimees 1992–1994. Mäll oli ka Paneuroopa Eesti Ühenduse taasasutaja ja president alates 1992. aastast.
Info: Ülla Paras (Haapsalu Linnavalitsus), e-post: ulla.paras@haapsalulv.
Info Haapsalu Linnavalitsuse lehel: https://
IV orientalistika suvekool 01.-03. juuli 2022
Koht: Männisalu puhkebaas (https://www.mannisalu.ee/
Korraldaja: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, toetavad Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli Aasia keskus
Osavõtutasu:
01. juuli, reede
14.00-15.50 saabumine ja sisseseadmine
15.50-16.00 tervitussõnad ja suvekooli korraldusest – Mart Tšernjuk ja Kristina Viin
I loenguplokk – Lähis-Ida
16.00-16.45 Andreas Johandi “Leebe anastaja Kyros II”
16.45-17.30 Amar Annus “Vägivaldsed unenäod Mesopotaamia tekstides”
17.30-18.15 Vladimir Sazonov “Zoroastristlik õpetus, Avesta ja vägivaldsusetuse põhimõtted muistses Iraanis”
18.15-19.00 Urmas Nõmmik “Kavalus aitab! Rahu taotlevate pajatuste pärimus Vanas Testamendis”
19.00-20.00 õhtusöök
20.00-21.00 Buddha portree joonistamise töötuba (juhendab Helen Loit)
21.00-… vaba aeg
02. juuli, laupäev
09.00-10.00 hommikusöök
II loenguplokk – Hiina
10.00-10.45 Mart Tšernjuk “Relvad pole õnne riistad” – vägivaldsusetusest Vana-Hiina mõttepärimuses
10.45-11.30 Märt Läänemets “Mis vahet seal on, kas tappa inimest kaika või valitsusega?” – Mengzi vägivallatu poliitika võimalikkusest
11.30-12.15 Margus Ott “Kang Youweist ja tema utoopiast”
12.30-14.00 lõunasöök, puhkeaeg
III loenguplokk – budism ja kristlus
14.00-14.45 Leho Rubis “Mida tähendab vägivallatus esteetikas? – mõtteid budistlikust kunstist”
14.45-15.30 Alari Allik “Sõjavastane kirjandus Jaapanis: Kaneko Mitsuharust Ōe Kenzaburōni”
15.30-16.45 Orenti Kampus “Me ei pea võitlema. Vägivallatuse võimalikkusest kristluses”
16.45-17.30 Ain Riistan “Vägivaldsusetus Jeesuse ja varakristluse praktikas”
18.00-19.00 ümarlaua arutelu “Vägivaldsusetus – kas ainult mõtteloo teema?” (modereerib Märt Läänemets)
19.00-20.00 õhtusöök
20.00-21.00 Leho Rubise (bansuri) “Raaga õhtu”
21.00-… vaba aeg, saun jm.
03. juuli, pühapäev
09.00-10.00 hommikusöök
10.00-11.00 Karin Kolts “Näojooga kui vägivallatu võitlus enneaegse vananemise vastu” – loeng ja töötuba
Üliõpilaste ettekanded
11.00-11.30 Kristina Viin “Ülim headus on kui vesi” – pilguheit taoismi
11.30-12.00 Siim Lill “Sõda ja rahu teosoofilise Henrik Visnapuu luules – Ida mõjud Visnapuu luules läbi vägivalla ja vägivallatuse prisma”
12.00-12.30 Kärt Kaal “Vägivald ja vägivaldsusetus Jaapani animes”
12.30-13.00 Kokkuvõte, tänusõnad ja lahkumine
25.05 Orientalistikaringis (hooaja viimane!) Margus Ott “Hiina islamifilosoofia”
Orientalistikaringi selle kevade viimases ettekandes “Hiina islamifilosoofia” tutvustab filosoof ja tõlkija Margus Ott põgusalt hiina islamikogukonna ajalugu. Käsitletakse tekstikogumikku Han Kitab ning eeskätt filosoofe Wang Daiyu 王岱輿 (u. 1592-1657/58) ja Liu Zhi 劉智 (1670 -u 1739). Võrreldakse lähemalt mõne teksti hiina- ja araabiakeelset versiooni.
Üritus toimub kolmapäeval, 25.05, algusega kell 18:15 Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 307. Olete oodatud!
Time: May 25, 2022 06:00 PM Helsinki
Join Zoom Meeting
https://ut-ee.zoom.us/j/
Meeting ID: 998 2023 1563
Passcode: 234324
Orientalistikaringi toetavad Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia.
Info ja kontakt: kristinaviin@gmail.com; tel. 56486275.
Ilmunud on Idakiri 2021
Ilmunud on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamatu Idakiri uus number.
18.05 külalisloeng aramealastest ja aramea keelest usuteaduskonnas
Kolmapäeval, 18. mail kell 18.15 peab Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, peahoone ruumis 307
Ingo Kottsieper (Münster / Göttingen)
külalisloengu (inglise keeles)
Niinimetatud Vana-Lähis-Ida arameaseerimine ja aramealaste vanem ajalugu
Loengu kohta ütleb Kottsieper järgmist: esimese aastatuhande esimesel poolel e.m.a muutus aramea keel Vanas-Lähis-Idas lingua franca’ks. Raidkirjad, mis kasutavad aramea keele standardiseeritud vormi, ilmuvad välja juba 9. ja 8. sajandil erinevates piirkondades Damaskusest kuni aladeni lõuna pool Urmia järve. Arameaseerimise eeldusena näeb enamus teadlasi poolnomaadlike aramealaste edu väiksemate aramea riikide asutamisel kõikjal Süürias ja Põhja-Mesopotaamias. Teisalt ei ole nendel aladel jälgi sellisest rahvusest enne 2. aastatuhandet e.m.a. Seega tekib küsimus, kust need inimesed tulid ja miks – erinevalt teistest poolnomaadlikest rühmadest – ei mainita neid varasemal ajal, kui nad pidid olema Süürias-Mesopotaamias olemas.
Andmete analüüs näitab, et enamust nendest riikidest peetakse „aramea riikideks“ ekslikult, ehkki nende eliit kasutas standardiseeritud vanaaramea keelt raidkirjade kirjakeelena. Seega tuleks aramea kirjakeele kasutamise lingvistilist fenomeni kõrgklassis või raidkirjade tarvis eristada rahvuse küsimusest. Teiselt poolt on tugevaid vihjeid, et ainult kahe aramea riigi kõrval Süürias – üks isegi üsna väike ja hiline – ilmusid Põhja-Mesopotaamias välja aramea aḫlamū’de väiksemad rühmad ja neid integreeriti juba eksisteerivatesse riikidesse sõjaliste rühmadena. Seega kogusid aramealased tähtsust eriti sõjaliselt ja piirkonnaüleselt tegutseva eliidi kontekstis. Seda kinnitavad mitu detaili varastes assüüria allikates aramealaste esileastumise kohta ja selle taustal saab mõista aramea keele kasutamist regiooniülese kirjakeelena.
Ingo Kottsieper on Vana Testamendi teadlane ja filoloog, semiidi keelte asjatundja ja religiooniloolane. Ta töötab Münsteri ülikooli evangeelses usuteaduskonnas õppejõuna ning Göttingeni ülikooli ja Göttingeni Teaduste Akadeemia Qumrani kirjanduse ja sõnaraamatu digitaalse editsiooni projektis teadurina. Oma doktoriväitekirja kirjutas Kottsieper Ahiqari ütluste kogumiku aramea keele alal ning on aramea keelega tegelenud teiste semiidi keelte kõrval kogu oma akadeemilise karjääri jooksul.
Kõik huvilised oodatud!
Info: Urmas Nõmmik urmas.nommik@ut.ee