Home » Tekstid » Klassika » Daodejing

Daodejing

Taoismi (道家, Dàojiā) alustekst, mille autorlus on traditsiooniliselt omistatud Laozile (老子, Lǎozǐ).

Laozi eluajaks peetakse traditsiooniliselt umbes 6. sajandit eKr; „Daodejingi“ (道德經, Dàodéjīng) teksti dateeritakse 8. ja 3. sajandi vahele eKr. Tekst koosneb umbes 6000 märgist ja jaguneb 81 lühikeseks peatükiks, mis jagatakse kahte ossa: „Dao“ (道, Dào) (peatükid 1–37) ja „De“ (德, Dé) (peatükid 38–81). Võimalik, et on olnud traditsioone, kus nende osade järjestus on olnud vastupidine.

Kui 1979. aastal ilmus Laozi „Daodejing“ Linnart Mälli tõlkes, muutus see mõnede eesti inimeste seas ootamatult populaarseks. Siinkirjutaja on juhtunud nägema inimesi, kes võivad pikki lõike „Daodejingist“ peast ette kanda.

Kahjuks ei märka end praktiliseks pidav Lääs, et suur osa sellest, mida ta kasutab, on pärit Idast, suur osa sellest omakorda Hiinast ja enamuse sellest, mille Lääs on Hiinast üle võtnud, on meile andnud just Hiina taoistid. Sellised leiutised nagu paber, trükikunst, kompass, seismograaf, laterna magica (kinoprojektori eelkäija), langevari, püssirohi, tuletikud ja palju muudki pärinevad tegelikult just taolastelt. Kui jätame kõrvale riigiaparaadi ja bürokraatia arendamise, siis näeme, et taoistide panus Hiina kultuuri ületab mitmekordselt selle, mida suutsid korda saata konfutsiaanlased.

Linnart Mäll on siinkohal tuletanud meelde üht lõiku „Daodejingist“: „Kulgeja asub ival, mitte kõlul; asub viljas, mitte õies.“ Ida konfutsiaanliku õpetlase (nagu tegelikult ka lääne professori) jaoks oli oluline pigem „kõlu“ või „õis“. See, mida konfutsiaanid taotlesid, oli tõepoolest üks Suur Näivus. Peab tunnistama, et kahjuks on samasugusele näivusele üles ehitatud ka suur osa meie läänemaisest kultuurist.

Hiina taoistide saavutused said võimalikuks just seetõttu, et nende meeled olid lahti maailma suhtes ning nad ei lasknud end kammitseda eelarvamustest. Loomulikul eluviisil, mida propageerib taoism, on ka see hea külg, et ta aitab meil säilitada tervist ja nooruslikku energiat, mida lääne ühekülgselt efektiivsusele üles ehitatud ühiskond kipub nii armutult hävitama.

– MAIT TALTS

DAODEJING (道德經, Dàodéjīng)

Laozi (老子, Lǎozǐ)

Tõlkinud Linnart Mäll (1979)

KULGEMISE RAAMAT

Peatükid I–X
I
kulgetav kulg on püsitu kulg nimetatav nimi on püsitu nimi nimetu on taevasmaa algus nimetatu on musttuhandete ema sest kui ei ihka püsivat tema saladusi näed ihkad aga püsivat teda piiratuna näed nemad ilmuvad ühe ja samana ometi lahknevad nimetamisel ühe ja samana öeldud ürgsena ürgsest veelgi ürgsem kõigi saladuste värav
道可道,非常道。名可名,非常名。無名天地之始;有名萬物之母。故常無欲,以觀其妙;常有欲,以觀其徼。此兩者,同出而異名,同謂之玄。玄之又玄,眾妙之門。
Tõlkija kommentaar:
Muudes tõlgetes “Daodejingi” lugenuile võib esimene värss näida harjumuspäratu, sest tavaliselt tõlgitakse seda umbes niimoodi: “Sõnastatav dao ei ole igavene dao.” Et formaalselt õigem on siin raamatus esitatu, peaks olema nähtav ka sellele, kes hiina keelt ei mõista. Originaal: dao ke dao fei chang dao. Sõnasõnaline tõlge: “kulg kõlbab kulg ei ole püsiv kulg.” Tähenduslikku külge selgitamaks väike kommentaar idamaises stiilis: “Kulg on püsitu, sest mitte kunagi ei jää ta peatuma (ei saa püsivaks). Kuna ta ei peatu ükskõik mis asja suhtes (st. on isegi suhtelise paigalseisuta), siis pole kulg asi ning teda ei saa puudutada, kuulda, näha, uurida.” (Vt. XIV ptk.)

Taevasmaa (tiandi) – mõiste, mis väljendab maailma kõiksustervikut. Taevasmaa (kas polnud vanaeesti “ilmamaa” umbes midagi sama?) on ühtne süsteem, mis koosneb kahest poolusest taevas (tian) kui kõigest maavälisest, ja maast (di).

Musttuhanded (wanwu) ehk täpsemalt tõlgituna “Kümme tuhat asja” – maailmanähtuste paljusust väljendav mõiste. Enamjaolt peetakse sellega silmas elusolendeid.

Tema. “Daodejingis” tähistatakse kulgu tihti sõnadega “tema” ja “üks”.
II
taeva all kõik mõistavad ilusa ilusaks siit ka inetus kõik mõistavad hea heaks siit ka halb sest olev ja olematu sünnitavad teineteist raske ja kerge täiendavad teineteist pikk ja lühike võrdlevad teineteist kõrge ja madal mõõdavad teineteist kõla ja heli häälestavad teineteist ees ja taga vahetavad teineteist sellepärast õnnis toimimata tegutseb sõnadeta õpetab musttuhandeid loob kuid ei väida annab elu kuid ei omasta toimib kuid ei toetu valmis saab kuid ei peatu tõesti ta ei peatu nõnda ta ei lahku
天下皆知美之為美,斯惡已。皆知善之為善,斯不善已。故有無相生,難易相成,長短相較,高下相傾,音聲相和,前後相隨。是以聖人處無為之事,行不言之教;萬物作焉而不辭,生而不有。為而不恃,功成而弗居。夫唯弗居,是以不去。
Tõlkija kommentaar:
Selles peatükis avaldub taoismile nii iseloomulik relatiivsusprintsiip: kõik on suhteline ja igat nähtust saab kirjeldada vaid võrdluses teisega.
III
ärgu ülendatagu võimekaid ning rahvas ei võistle ärgu hinnatagu haruldusi ning rahvas ei varasta ärgu nähtagu ihaldatavat ning rahva süda pole rahutu sellepärast õnnis inimene valitsedes jätab tühjaks südamed paneb täis ent kõhud jätab nõrgaks püüud teeb ent kõvaks kondid ning rahvas ei mõista ega ihka mõistja aga ei söanda toimida toimi toimimata ning ei ole nii et ei oleks juhtimist
不尚賢,使民不爭;不貴難得之貨,使民不為盜;不見可欲,使心不亂。是以聖人之治,虛其心,實其腹,弱其志,強其骨。常使民無知無欲。使夫知者不敢為也。為無為,則無不治。
Tõlkija kommentaar:
Jätab tühjaks südamed. Seda ja järgnevat tuleb mõista nii: valitseja ülesandeks olgu vaid mure alluvate füüsilise käekäigu eest, inimeste mõtetesse ja tunnetesse ärgu ta aga tungigu. Kahtlemata pöördub Lao-Zi tihti ametliku riigivalitseja poole, ilmselt peab ta aga nii mõnelgi puhul tõelisteks valitsejateks õndsaid: need toimivad mitte toimides rahvasse ju tegelikult rohkem kui ametlikud valitsejad ja ülikud.
IV
kulg on õrn ometi kulutades kulumatu oh põhjatu ta on kui musttuhandete esivanem nürista ta tera sõlmi lahti sõlmi tuhmista ta sära päris tolmuks pea palju palju alles jääb ma ei tea kelle laps ta on tema oli enne taevast valitsejat
道沖而用之或不盈。淵兮似萬物之宗。挫其銳,解其紛,和其光,同其塵。湛兮似或存。吾不知誰之子,象帝之先。
V
taevasmaa ei ole inimlik musttuhandeid peab õlekoeraks õnnis pole inimlik kogu rahvast peab õlekoeraks taeva maa vahemik on kui lõõts või vile tühi kuid ei ammendu mida rohkem liigutad seda rohkem annab välja palju räägid vähe tulu parem keskmist eelista
天地不仁,以萬物為芻狗;聖人不仁,以百姓為芻狗。天地之間,其猶橐籥乎?虛而不屈,動而愈出。多言數窮,不如守中。
Tõlkija kommentaar:
Taevasmaa ei ole inimlik. Inimene (kui üksiknähtus või isegi kui liik) pole kõiksuse keskpunkt, mõõt ja eesmärk. “Pole inimlik” tähendab seega “kõiksustervikut nägev”. Kõiksustervikust lähtub oma hinnanguis ka shengren.

Õlekoer (chugou) – õlest ja kuivanud rohust valmistatud koerakujutis, mis ohverdamistel asetati suure pidulikkusega altareile ja hävitati hiljem. Lause mõte on selles, et ka surelik inimene peaks tundma kui altaril, st. maa peaks olema talle pühapaigaks.
VI
surematut oruvaimu kutsutakse ürgemaks ürgema väravat kutsutakse taevasmaa juureks kestab kestab ikka alles kulutage vaevata
谷神不死,是謂玄牝。玄牝之門,是謂天地根。綿綿若存,用之不勤。
VII
taevas on jääv maa on kestev taevasmaa on jääv ja kestev ta ei ela endale nõnda ongi jääv sellepärast õnnis jätab enda taha ometi on ees jätab enda välja ometi on sees kas pole nii püüdlemata endale saadakse ka endale
天長地久。天地所以能長且久者,以其不自生,故能長生。是以聖人後其身而身先;外其身而身存。非以其無私耶?故能成其私。
VIII
ülim headus on kui vesi vesi on hea musttuhandetele ta ei võistle ta läheb sinnagi mida peetakse halvaks nõnda ta ongi kui kulg maa heastab elupaiga sügavus heastab südame inimlikkus heastab helduse usaldatavus heastab rääkimise sirgemeelsus heastab valitsemise oskus heastab tegevuse õigeaegsus heastab ettevõtmise ning kui pole võistlemist siis ei ole vihkamist
上善若水。水善利萬物而不爭,處眾人之所惡,故幾於道。居善地,心善淵,與善仁,言善信,正善治,事善能,動善時。夫唯不爭,故無尤。
IX
kõike kätte võtta parem ära proovi järjest teritada mis siis alles jääb kulda kallliskive täis on maja kes küll seda kaitsta suudab rikkad kuulsad upsakaina iseendist jäävad ilma töö on tehtud kohe taandu see on taevalik kulg
持而盈之,不如其已;揣而銳之,不可長保。金玉滿堂,莫之能守;富貴而驕,自遺其咎。功遂身退天之道。
X
meeles ühte püüa hoida kas saad loobumata hingust süvendada nõtkust arendada kas saad äsjasündinuna puhastuda ürgset näha kas saad puudusteta rahvast armastada riiki valitseda kas saad teadmisteta taevauksi lahti kinni seada kas saad naiselikkuseta selgelt kõiki ilmakaari tunda kas saad toimimata anna elu kasvata anna elu ära omasta toimi ära toetu juhi ära käsuta sellest ütlen ürgne vägi
載營魄抱一,能無離乎?專氣致柔,能嬰兒乎?滌除玄覽,能無疵乎?愛民治國,能無知乎?天門開闔,能為雌乎?明白四達,能無知乎?生之、畜之,生而不有,為而不恃,長而不宰,是謂玄德。
Tõlkija kommentaar:
Hingus (qi) – kesksemaid termineid vanahiina mõttesüsteemides. Algselt tähendas qi auru, mis kerkis ükskõik millelt. Hiljem kujunes see aga umbes samataoliseks mõisteks, mida väljendab sanskritikeelne “praana”. Yin, yang ja qi moodustavad triaadi, tänu millele saab võimalikuks kõige olemine (ja elamine).
Peatükid XI–XX
XI
kolmkümmend kodarat koondame ainsasse rummmu see mida pole teeb ratta kasutatavaks vaasi vormime savist see mida pole teeb vaasi kasutatavaks majasse jätame uste ja akende avad see mida pole teeb maja kasutatavaks valmistatul on küll mõte see mida pole teeb kasutatavaks
三十輻,共一轂,當其無,有車之用。埏埴以為器,當其無,有器之用。鑿戶牖以為室,當其無,有室之用。故有之以為利,無之以為用。
Tõlkija kommentaar:
See mida pole – s.o. tühjus rummus, vaasis, avades.
XII
viis värvi silmad tuhmuvad viis tooni kõrvad nürinevad viis maitset keelgi tuimeneb tormlemine jahtimine süda ärevuses haruldased kaubad tegevused häiritud sellepärast õnnis hoolitseb kõhu eest mitte silma eest sest ta hülgas tolle võttis selle
五色令人目盲;五音令人耳聾;五味令人口爽;馳騁田獵,令人心發狂;難得之貨,令人行妨。是以聖人為腹不為目,故去彼取此。
Tõlkija kommentaar:
Viis värvi, tooni, maitset – viide hiina klassikalises esteetikas domineerinud klassifikatsioonile. Öeldu mõte on selles, et meeleelundid kaotavad teravuse, kui saavad vaid kindlate ühiskondlike kaanonita järgi töödeldud ärritusi. Näiteks viie (või seitsme või kaheteistkümne vahe on vaid kvantitatiivne) kindlale skaalale paigutatud tooniga harjunud kõrv on nüri muusikale, mis kasutab palju peenemat helijaotust. Selles on lihtne veenduda kui kuulata araabia või india muusikat.
XIII
karda kiitust nagu laitust hinda suurt valu nagu keha miks ütlen karda kiitust nagu laitust kiitus teeb ju tühiseks nagu kardad seda kaotada nõnda karda seda saada sellepärast ütlen karda kiitust nagu laitust miks ütlen hinda suurt valu nagu keha mull vaid sellest on suur valu et on keha kui ei oleks keha kust siis valu sellepärast kui sa nagu oma keha hindad taevaalust sinu hoolde anda võiks taevaaluse kui sa nagu oma keha austad taevaalust sulle usaldada võiks taevaaluse
寵辱若驚,貴大患若身。何謂寵辱若驚?寵為下,得之若驚,失之若驚,是謂寵辱若驚。何謂貴大患若身?吾所以有大患者,為吾有身,及吾無身,吾有何患?故貴以身為天下,若可寄天下;愛以身為天下,若可託天下。
XIV
tahan teda näha kuid ei näe ütlen märkamatu tahan teda kuulda kuid ei kuule ütlen kuuldamatu tahan teda puudutada kuid ei saa ütlen imeväike need kolm tabamatut segunedes saavad üheks pealt pole hele alt pole tume kestab kestab nimetu ikka naaseb pole asi tõesti ütlen kuju millel pole kuju asi mis ei ole asi tõesti ütlen ähmane metsik kohtan teda nägu ei näe järgnen talle selga ei näe püsi muistses kulgemises suuna tema abil tänast ja sa mõistad muistse algust sellest ütlen kulgemise nide
視之不見,名曰夷;聽之不聞,名曰希;搏之不得,名曰微。此三者不可致詰,故混而為一。其上不暾,其下不昧。繩繩不可名,復歸於無物。是謂無狀之狀,無物之象,是謂惚恍。迎之不見其首,隨之不見其後。執古之道,以御今之有。能知古始,是謂道紀。
XV
ennemuistsed head teinud targad peened salajased ürgsed läbinägevad nõnda sügavad et raske mõista kuna neid on raske mõista püüdkem kirjeldada välist hoolikad nagu talvel jõge ületajad kahtlevad nagu neljas kaares naabreid pelgajad väärikad nagu külalised tuhmid nagu sulav jää loomulikud nagu tahumata puit avarad nagu org hägused nagu mudane tiik kas saad mudasena seista kuni puhtus tasapisi selgub kas saad rahulikult oodata kuni töödeks saabub aeg hoia seda kulgemist ära ihka saada täis nemad polnud täis nõnda saidki vanana ja kulununa täiustuda
古之善為士者,微妙玄通,深不可識。夫唯不可識,故強為之容。豫兮若冬涉川;猶兮若畏四鄰;儼兮其若容;渙兮若冰之將釋;敦兮其若樸;曠兮其若谷;混兮其若濁;孰能濁以靜之徐清?孰能安以久動之徐生?保此道者,不欲盈。夫唯不盈,故能蔽不新成。
XVI
saa täiesti tühjaks säilita vankumatu rahu musttuhanded tekivad mina jälgin nende naasmist neid on väga palju igaüks naaseb lättesse naased lättesse ongi rahu sellest ütlen vabaned sunnist vabaned sunnist ütlen püsivalt mõistad püsivalt ongi selgus ei mõista püsivalt hullud viljatuna mõistad püsivalt kõike mahutad kui kõike mahutad siis erapooletu kui erapooletu siis kuninglik kui kuninglik siis taevalik kui taevalik siis kulgev kui kulgev siis kestev keha häving pole hukk
致虛極,守靜篤。萬物並作,吾以觀復。夫物芸芸,各復歸其根。歸根曰靜,是謂復命。復命曰常,知常曰明。不知常,妄作凶。知常容,容乃公,公乃王,王乃天,天乃道,道乃久,沒身不殆。
Tõlkija kommentaar:
Igaüks naaseb lättesse – naaseb kulgu. Naasmise mõiste on “Daodejingis” kesksemaid ja mitmetahulisemaid. Kulg ise naaseb – selles on nähtud tsüklise maailamtunnetuse peegeldust. Inimese naasmine vajab pikemat selgitust. Inimene on saanud olevaks vaid üleüldise kulgemise (s.o. liikumise, muutumise) tõttu. Kui ta on end kujutlenud või saanudki teha paigalpüsivaks (ehk kindlatel seisukohtadel asujaks), siis on ta kulgemisest eemaldunud. See eemaldumine saab aga olla vaid ajutine, sest kulgemiseta pole olemasolu võimalik. Tegelikult on kulgemine (liikumine) absoluutne ja seismine suhteline: inimene, kas ta tahab või mitte, kulgeb ikkagi: teadlik kulgemine on vaid valutum kui ebateadlik.
XVII
ülimaid ja kõrgemaid vaid teatakse neist alamaid kiidetakse armastatakse neist alamaid kardetakse neist alamaid põlatakse kelles pole usaldust sellel pole usaldust teinud töö ja lõpetanud toimingud loobu hindavatest sõnadest rahvas aga rääkigu juhtus iseenesest
太上,下知有之;其次,親而譽之;其次,畏之;其次,侮之。信不足,焉有不信焉。悠兮,其貴言。功成事遂,百姓皆謂我自然。
XVIII
suurest kulgemisest hälbides ilmus õiglus inimlikkus targutuste väitlemiste ilmudes ilmus ka suur valskus lähedaste üksmeele kadudes ilmus perekonnameel riigis segaduse kasvades ilmusid riigitruud alamad
大道廢,有仁義;智慧出,有大偽;六親不和,有孝慈;國家昏亂,有忠臣。
Tõlkija kommentaar:
Siin on esitatud konfutsianismi põhilisemate mõistete genees (muidugi taoislikult positsioonilt nähtuna).
XIX
hülga tarkus jäta väitlus rahvale sajakordne kasu hülga õiglus jäta inimlikkus rahvas pöördub austama ja armastama hülga edu jäta osavus röövlid vargad puuduvad need ju üksnes kaunistused neist ei piisa sellepärast erguta alluvaid nägema lihtsat hindama loomulikku vähendama isekust vabanema himudest
絕聖棄智,民利百倍;絕仁棄義,民復孝慈;絕巧棄利,盜賊無有。此三者以為文不足。故令有所屬:見素抱樸,少私寡欲。
Tõlkija kommentaar:
Konfutsianism rõhutab mõistet wen, mis algselt tähendas kaunistust, hiljem aga hakkas tähistama seda, mida meie nimetame kultuuriks. Lao-Zi aga väidab, et kultuurist “ei piisa”.
XX
ütled lahti matkamisest oled muretu jah ning jaa kas erinevad palju hea ja halb kas on neis sarnast inimeste välditavat kas on vaja vältida viljatu see kõik ja pole otsa inimesed kõik on rõõmsad justkui ohverdaksid looma justkui algaks kevadpidu mina vaikin oh ei anna märku nagu laps kes veel ei naera väsinuna ekslen pole kohta naasta kõigil kõike ülekülla mina üksi milletagi oi oi olen nõdrameelne segi üsna segi tavalised inimesed helged nõnda helged mina üksi tume nõnda tume tavalised inimesed agarad nii agarad mina üksi muretu nii muretu liigun merelainena justkui poleks õiget kohta kõik on miskiks kõlbulikud mina üksi toores metsik mina üksi erinev kuid ma hindan toitvat ema
絕學無憂,唯之與阿,相去幾何?善之與惡,相去若何?人之所畏,不可不畏。荒兮其未央哉!眾人熙熙,如享太牢,如春登臺。我獨怕兮其未兆;如嬰兒之未孩;儽兮若無所歸。眾人皆有餘,而我獨若遺。我愚人之心也哉!沌沌兮,俗人昭昭,我獨若昏。俗人察察,我獨悶悶。澹兮其若海,飂兮若無止,眾人皆有以,而我獨頑似鄙。我獨異於人,而貴食母。
Tõlkija kommentaar:
Jah ning jaa. Konfutsianistlikus tseremoniaalis oli oluline teada, mis puhul vastata wei, mis puhul a (mõlemad on jaatused). Lao-Zile on nii see kui teised konfutsiaanide probleemid (millest veel kaks on esitatud) mõttetud.

Toores metsik. Konfutsianistid rõhutasid välist kultuurilihvi, Lao-Zi aga loomulikkust (“tahumatust”), mis muidugi võis konfutsianistidele näida toorusena ja metsikusena. Muidugi ei kõhkle Lao-Zi neid sõnu enda kohta tarvitamast.
Peatükid XXI–XXX
XXI
suurim vägi tõesti järgib üksnes kulgu asju vormiv kulg nii metsik nii ähmane oh ähmane oh metsik ta sees on kujundid oh metsik oh ähmane ta sees on asjad oh tumedus oh hämarus ta sees on peenim see peenim väga tõeline ta sees on usaldus vanast ajast tänaseni ta nimi ei kao nähes kõiki nimetusi miks neis teda tean tema abil
孔德之容,唯道是從。道之為物,唯恍唯惚。忽兮恍兮,其中有象;恍兮忽兮,其中有物。窈兮冥兮,其中有精;其精甚真,其中有信。自古及今,其名不去,以閱眾甫。吾何以知眾甫之狀哉?以此。
XXII
oled muserdatud terveks saad oled kõver sirgeks saad oled poris puhtaks saad oled koltunud värskeks saad lepid vähesega palju saad tahad palju eksid palju sellepärast õnnis hoiab üht nõnda annab eeskuju taeva all ennast näitamata nähtav ennast õigustamata õige ennast ülistamata teenekas ennast hindamata väärikas tema kunagi ei võistle nõnda taeva all ka keegi temaga ei võistle iidne väide oled muserdatud terveks saad kas on tühi jutt tõesti terveks saad naase temasse vaid
曲則全,枉則直,窪則盈,弊則新,少則得,多則惑。是以聖人抱一為天下式。不自見,故明;不自是,故彰;不自伐,故有功;不自矜,故長。夫唯不爭,故天下莫能與之爭。古之所謂曲則全者,豈虛言哉!誠全而歸之。
XXIII
loomulik kõne on hääletu sest iil ei kesta hommik otsa paduvihm ei kogu päeva kes neid annab taevasmaa kui ei taevasmaa saa kestvalt kas siis inimene sellepärast ole kulgeja kulgeja on sama mis kulg vägiline on sama mis vägi hälbija on sama mis hälbimine kes on sama mis kulg seda rõõmustab kulg kes on sama mis vägi seda rõõmustab vägi kes on sama mis hälbimine seda rõõmustab hälbimine kelles pole usaldust sellel pole usaldust
希言自然,故飄風不終朝,驟雨不終日。孰為此者?天地。天地尚不能久,而況於人乎?故從事於道者,道者,同於道;德者,同於德;失者,同於失。同於道者,道亦樂得之;同於德者,德亦樂得之;同於失者,失亦樂得之。信不足,焉有不信焉。
XXIV
kas saad varbail kaua seista pikil sammel kaua käia enda näitamine ei tee nähtavaks enda õigustamine ei tee õigeks enda ülistamine ei tee teenekaks enda hindamine ei tee väärikaks kulgejate arvates need on liigne toit kasutu ponnistus need võivad määrida kulgeja ei vaja neid
企者不立;跨者不行;自見者不明;自是者不彰;自伐者無功;自矜者不長。其在道也,曰:餘食贅行。物或惡之,故有道者不處。
XXV
on miski segane kuid täiuslik eelnev taevasmaale rahulik ja tühi üksi seisab muutumata kõikjal liigub väsimata küllap taevasmaa ema ma ei tea ta nime sellepärast ütlen kulg suvaliselt annan nimetusi ütlen suur suure ütlen mööduvaks mööduva ütlen kaugenevaks kaugeneva ütlen naasvaks sest kulg on suur taevas on suur maa on suur valitseja on suur riigi sees on neli suurt valitseja on neist üks inimene järgib maad maa järgib taevast taevas järgib kulgu kulg järgib oma loomu
有物混成,先天地生。寂兮寥兮,獨立不改,周行而不殆,可以為天下母。吾不知其名,字之曰道,強為之名曰大。大曰逝,逝曰遠,遠曰反。故道大,天大地大,王亦大。域中有四大,而王居其一焉。人法地,地法天,天法道,道法自然。
Tõlkija kommentaar:
Toitev ema – kulg.
Siin on oluline tähele panna, et valitseja peab järgima maad, konfutsianistide “taevapoeg” pidi aga muidugi järgima taevast.
XXVI
raske on kerge juur rahu on rahutuse pea sellepärast õnnis tegutseb päev otsa vältimata rasket kuigi kavatsusi näeb püsib rahus vabana kui aga tuhatvankri peremees liialt kerge taeva all kui on kerge kaotab juure kui on rahutu kaotab pea
重為輕根,靜為躁君。是以聖人終日行不離輜重。雖有榮觀,燕處超然。奈何萬乘之主,而以身輕天下?輕則失本,躁則失君。
Tõlkija kommentaar:
Tuhatvankri peremees – valitseja.
XXVII
hea kõndija ei jäta jälgi hea kõnemees ei räägi vigaselt heal arvutajal pole arvelauda hea sulgeja ei sulge lukuga ometi ei saa avada hea sõlmija ei sõlmi nööriga ometi ei saa harutada sellepärast õnnis ikka hästi aitamas inimesi ta pole hüljanud inimesi ikka hästi aitamas olendeid sellest ütlen selguse pärandamine sellepärast hea olgu halbade õpetaja halb olgu heade õpilane taibukaski eksib siis kui ei hinda õpetajat õpilast ei armasta sellest ütlen hämmastav saladus
善行無轍迹,善言無瑕謫;善數不用籌策;善閉無關健而不可開,善結無繩約而不可解。是以聖人常善救人,故無棄人;常善救物,故無棄物。是謂襲明。故善人者,不善人之師;不善人者,善人之資。不貴其師,不愛其資,雖智大迷,是謂要妙。
XXVIII
mõista oma mehelikkust hoia alal naiselikkus ole jõgi taeva all oled jõgi taeva all vägi eal ei hülga sind naased jälle lapseks mõista oma heledust hoia alal tumedus ole eeskuju taeva all oled eeskuju taeva all vägi eal ei reeda sind naased jälle lõpmatusse mõistad oma kiiduväärset hoia alal laiduväärne ole oruks taeva all oled oruks taeva all väge kestvalt küllaga naased jälle tahumatuks tahumatut tahudes saadakse anum õndsat tahudes saadakse ülemametnik sellepärast suur tahuja ei tahu
知其雄,守其雌,為天下谿。為天下谿,常德不離,復歸於嬰兒。知其白,守其黑,為天下式。為天下式,常德不忒,復歸於無極。知其榮,守其辱,為天下谷。為天下谷,常德乃足,復歸於樸。樸散則為器,聖人用之,則為官長,故大制不割。
Tõlkija kommentaar:
Selles peatükis on ilmekalt esitatud vastandpooluste üheaegselt esinemise vajalikkuse põhimõte. Pangem tähele: alles on vaja hoida ka laiduväärne, st. see, mida inimesed meis arvavad halba nägevat. Lao-Zile on oluline ju loomulikkus, mitte aga see, mida kõrvalised arvavad.
XXIX
ihkad võtta taevaalust et temasse toimida mina näen ei õnnestu taevaalune on elujõu anum ära toimi temasse toimija purustab tema võitja kaotab tema sest olendeist mõned liiguvad ees mõned taga mõned hingavad sisse mõned välja mõned on tugevad mõned nõrgad mõned kujunevad mõned hävinevad sellepärast õnnis jätab üleliigse jätab priiskamise jätab raiskamise
將欲取天下而為之,吾見其不得已。天下神器,不可為也,為者敗之,執者失之。故物或行或隨;或歔或吹;或強或羸;或挫或隳。是以聖人去甚,去奢,去泰。
XXX
aita kulgemisega inimeste isandaid ära vägivallatse relvadega taeva all selline teguviis pöördub su enese vastu sõja tallermaal vohab torkiv ohakas suure sõja järel ikalduse aastad viljad valmis taandub hea julgemata vägivaldselt võtta viljad valmis milleks hindad viljad valmis milleks kiitled viljad valmis milleks ülbitsed viljad valmis ära omasta olendid täiskasvanuna vananevad öeldakse pole kulg poleks kulg ammu lõppenuks
以道佐人主者,不以兵強天下。其事好還。師之所處,荊棘生焉。大軍之後,必有凶年。善有果而已,不敢以取強。果而勿矜,果而勿伐,果而勿驕。果而不得已,果而勿強。物壯則老,是謂不道,不道早已。
Peatükid XXXI–XXXVII
XXXI
relvad pole õnne riistad olendid neid vihkavad sellepärast kulgejad ei tarvita õilishing ent arvab rahuaegu hindan vasemat sõdides kuid hindan paremat relvad pole õnne riistad pole õilishinge riistad tarvitan kui teisiti ei saa ülimaks sean aga rahu võidan küll kuid ilusaks ei pea ilusaks kui peaksin rõõmustaksin inimtapust rõõmustaksin inimtapust püüdlused ei täituks taeva all pidupäevil hindan vasemat murepäevil hindan paremat abipealik lahingus on vasemal ülempealik lahingus on paremal räägitakse ülemvõimu valdaja pidagu peiesid laibavirnade kohal nuta kurvastades võidad sõja pea peiesid
夫佳兵者,不祥之器,物或惡之,故有道者不處。君子居則貴左,用兵則貴右。兵者不祥之器,非君子之器,不得已而用之,恬淡為上。勝而不美,而美之者,是樂殺人。夫樂殺人者,則不可以得志於天下矣。吉事尚左,凶事尚右。偏將軍居左,上將軍居右,言以喪禮處之。殺人之眾,以哀悲泣之,戰勝以喪禮處之。
Tõlkija kommentaar:
Lao-zi on sõja vastu aboluutselt, sest sõda ei tähenda talle kulgemist. Õilishing aga (kes on konfutsianistlik junzi) arvab teisiti (tema väited on esitatud parempoolses tulbas): mõnel puhul on sõjapidamine õigustatud. Lao-zi on meisterlikult edasi andnud konfutsiaani “hingeheitluse” selle esteetiliste põhimõtete vahel (inimlikkus, õiglus, kultuur, kohustused jne.).

Hindan vasemat. Rahupäevil paigutati tseremooniatel auväärsemad isikud vasemale, sõjaväljal aga asusid nad paremal.
XXXII
kulg on püsinimeta loomulik ja imeväike taeva all ei ole võimu teda alla suruda kui valitsejad temas püsiksid musttuhanded ise alluksid maa ja taevas ühineksid alla sajaks mesikastet käskusid siis poleks vaja inimesed võrdseiks saanud luuakse kord on ka nimi nimetatul aga lõpp järgid nime oska peatuda oskad peatuda väldid ohtu kulgemise võrdluspilt taeva all jõed ja ojad mere suunas voolavad
道常無名。樸雖小,天下莫能臣也。侯王若能守之,萬物將自賓。天地相合,以降甘露,民莫之令而自均。始制有名,名亦既有,夫亦將知止,知止所以不殆。譬道之在天下,猶川谷之與江海。
Tõlkija kommentaar:
Nimi. Konfutsianistid omistasid nimele (nimetusele) suurt tähendust, nende suurimaks püüdluseks oli leida asjadele võimalikult täpsed nimed. Lao-zi aga arvas, et nimeta, kuidas tahad, asjade tõelist tuuma ikka kätte ei saa. Tõlget lugedes tuleks silmas pidada, et sõna “nimi” tähendab ka hiina keeles “tuntust” või “kuulust olemist” (“nimetu” tähendab ühelt poolt “pole nime”, teiselt poolt “pole nimekas”).
XXXIII
inimeste tundja arukas iseenda tundja kirgastunu inimeste võitja tugev iseenda võitja võimas vähesega leppija rikas võimukas tegutseja tahtejõuline kes ei nihku omalt kohalt kauaaegne kes küll sureb kuid ei hävi pikaealine
知人者智,自知者明。勝人者有力,自勝者強。知足者富。強行者有志。不失其所者久。死而不亡者壽。
XXXIV
suur kulg ulatub vasemale ja paremale musttuhanded liibuvad ta külge elama ta ei keeldu teeb oma tööd ei nime ei omandit katab ja toidab musttuhandeid ometi ei pea end isandaks püsimist ei ihka võikski nimetada väikeseks musttuhanded naasevad temasse ta ei pea end isandaks võikski nimetada suureks eales ta ei taotle suurust nõnda saabki olla suur
大道汎兮,其可左右。萬物恃之而生而不辭,功成不名有。衣養萬物而不為主,常無欲,可名於小;萬物歸焉,而不為主,可名為大。以其終不自為大,故能成其大。
XXXV
püsi suures kujus taeva alla mine lähed kahju saamata vaikus rahu õndsus muusika ja hõrgutised peavad kinni rändusreid kulgu aga maitsed pole maitset vaatad pole näha kuulad pole kuulda kulutad pole kulumist
執大象,天下往。往而不害,安平大。樂與餌,過客止。道之出口,淡乎其無味,視之不足見,聽之不足聞,用之不足既。
XXXVI
ihkad kokku vajutada esmalt laiaks venita ihkad nõrgendada esmalt tugevda ihkad kõrvaldada esmalt püstita ihkad võtta esmalt anna sellest ütlen peen selgus õrn ja nõrk võidab tugeva ja kange ära võta kala välja voolust ära näita terariistu inimestele
將欲歙之,必固張之;將欲弱之,必固強之;將欲廢之,必固興之;將欲奪之,必固與之。是謂微明。柔弱勝剛強。魚不可脫於淵,國之利器不可以示人。
XXXVII
kulg ei toimi ealeski kuid ei jäta toimmata kui valitsejad temas püsiksid musttuhanded ise kujuneksid kujuneksid kuid kui ihkaksid tegutseda mina rahustaksin neid nimetu loomulikkusega nimetu ja loomulik temal pole soove pole soove ongi vaikus ongi rahu taeva all
道常無為而無不為。侯王若能守之,萬物將自化。化而欲作,吾將鎮之以無名之樸。無名之樸,夫亦將無欲。不欲以靜,天下將自定。

VÄE RAAMAT

Peatükid XXXVIII–XLV
XXXVIII
kõrge vägi pole vägi nõnda ongi vägi madal vägi hoiab väge nõnda pole vägi kõrge vägi ei see toimi sellesse ei toimita madal vägi see ju toimib toimitakse sellesse kõrge inimlikkus toimib sellesse ei toimita kõrge õiglus see ka toimib toimitakse sellesse kõrge komme seegi toimib kui jääb vastu võtmata käänatakse käised üles sunnitakse vastu võtma sest kadus kulg järgnes vägi kadus vägi järgnes inimlikkus kadus inimlikkus järgnes õiglus kadus õiglus järgnes komme komme on ju usalduse kõlustumine kuid ka korratuse pealik etteteadmine on ju kulgemise õis kuid ka nõmeduse algus sellepärast austusväärne asub ival mitte kõlul asub viljas mitte õies sest ta hülgas tolle võttis selle
上德不德,是以有德;下德不失德,是以無德。上德無為而無以為;下德為之而有以為。上仁為之而無以為;上義為之而有以為。上禮為之而莫之應,則攘臂而扔之。故失道而後德,失德而後仁,失仁而後義,失義而後禮。夫禮者,忠信之薄,而亂之首。前識者,道之華,而愚之始。是以大丈夫處其厚,不居其薄;處其實,不居其華。故去彼取此。
XXXIX
ennemuiste leidnud ühe taevas leidnud ühe heledusega maa leidnud ühe vagurusega vaimud leidnud ühe lummavusega orud leidnud ühe külluslikkusega musttuhanded leidnud ühe eluvõimega valitsejad leidnud ühe sirgemeelsusega nemad saanud asu ühes kui taevas pole hele karta rebeneb kui maa ei ole vagur karta lõheneb kui vaimud pole lummavad karta kuhtuvad kui orud pole külluslikud karta ammenduvad kui musttuhanded ei ole eluvõimelised karta hukkuvad kui valitsejad pole sirgemeelsed on vaid aulised ja ülevad karta langevad sest tühisus on aulisuse juur madalus on ülevuse põhi valitsejad iseendist räägivad orb lesk kehv kas siis tõesti sellel moel tühisus on aulisuse juur oh ei mitte sellel moel sest jagad vankri tükkideks pole enam vankrit ära ihka kalliskivi sära ega kivi kõvadust
昔之得一者:天得一以清;地得一以寧;神得一以靈;谷得一以盈;萬物得一以生;侯王得一以為天下貞。其致之,天無以清,將恐裂;地無以寧,將恐發;神無以靈,將恐歇;谷無以盈,將恐竭;萬物無以生,將恐滅;侯王無以貴高將恐蹶。故貴以賤為本,高以下為基。是以侯王自稱孤、寡、不穀。此非以賤為本耶?非乎?故致數譽無譽。不欲碌碌如玉,珞珞如石。
XL
kulgedes liigub naasja vaid kulgemist kulutab nõrguke vaid taeva all musttuhanded sünnivad olevast olev sünnitab olematust
反者道之動;弱者道之用。天下萬物生於有,有生於無。
XLI
kõrgõpetlane kulgemisest kuuldes arvab liigun ja liigutan teda keskõpetlane kulgemisest kuuldes arvab nagu oleks nagu poleks allõpetlane kulgemisest kuuldes naerab tema üle valjult kui ei ole naeru siis ei ole kulgu sellepärast tavaks öelda hele kulg näib tume lahkuv kulg näib naasev sile kulg näib konarlik kõrge vägi näib madal suurim kirkus näib reostatus avar vägi näib kitsas tugev vägi näib pude sirgemeelsus näib reetlikkus suurel ruudul pole nurki suurim anum valmib hilja suurel helil pole kõla suurel kujul pole kuju kulg on varjatud ja nimetu kuid see kulg hea on laenama ja täiustama
上士聞道,勤而行之;中士聞道,若存若亡;下士聞道,大笑之。不笑不足以為道。故建言有之:明道若昧;進道若退;夷道若類;上德若谷;太白若辱;廣德若不足;建德若偷;質真若渝;大方無隅;大器晚成;大音希聲;大象無形;道隱無名。夫唯道,善貸且成。
Tõlkija kommentaar:
Kõrgõpetlane, keskõpetlane, allõpetlane – mõisted, mis tähistavad inimese edasiliikumist karjääriredelil. Kõrgõpetlane on enesekindel arvates, et suudab kulgemise suunda määrata ja mõjutada. Keskõpetlane kahtleb, oskamata seisukohta võtta (vaja on ju jälgida, mida arvab kõrgõpetlane). Allõpetlane on vähemalt säilitanud loomulikkuse selles, et suudab naerda.
XLII
kulg sünnitab ühe ühest sünnib kaks kahest sünnib kolm kolmest sünnivad musttuhanded musttuhanded varju emmates sirutuvad valgusesse sügavas hinguses leiavad kooskõla inimesed halvustavad leski orbe kehvi valitsejad avalikult endid nendeks väidavad sest kahjust võib saada kasu kasust võib saada kahju nagu inimesed õpetavad nõnda minagi neid õpetan julmad ei sure oma surma saagu see õpetuse isaks
道生一,一生二,二生三,三生萬物。萬物負陰而抱陽,沖氣以為和。人之所惡,唯孤、寡、不穀,而王公以為稱。故物或損之而益,或益之而損。人之所教,我亦教之。強梁者不得其死,吾將以為教父。
Tõlkija kommentaar:
Varju emmates sirutuvad valgusesse. Kuigi yin-yang’i põhimõte läbib kogu teost, esinevad terminid ise ainult selles peatükis: yin – vari, yang – valgus.
XLIII
kõige õrnem taeva all möödub kangeimast taeva all olematu olevasse ühtelugu siseneb sellest mina mõistangi kasu toimimatusest sõnatu õpetus kasu toimimatusest vähesed jõuavad selleni taeva all
天下之至柔,馳騁天下之至堅。無有入無間,吾是以知無為之有益。不言之教,無為之益,天下希及之。
XLIV
nimest kehast kumb on lähem kehast varast kumb on ülem saamast kaotusest kumb on valusam liialt himustad rängalt raiskad palju talletad suurelt kaotad mõistad mõõtu pole häbi mõistad peatuda pole ohtu nõnda saadki kaua olla
名與身孰親?身與貨孰多?得與亡孰病?是故甚愛必大費;多藏必厚亡。知足不辱,知止不殆,可以長久。
XLV
suurim täius näib küll täiusetus ometi ei ammendu suurim täidetus näib tühjus ometi ei tühjendu sirgeim sirge näib kõver suurim oskus näib oskamatus kauneim kõne näib kogelus liikudes saad jagu külmast rahunedes saad jagu kuumast kirgas rahu kõik teeb korda taeva all
大成若缺,其用不弊。大盈若沖,其用不窮。大直若屈,大巧若拙,大辯若訥。躁勝寒,靜勝熱。清靜為天下正。
Peatükid XLVI–LV
XLVI
kulg on taeva all hobud põlde väetavad kulgu pole taeva all sõjaratsud piiridel rahuldada ihasid suurim kuritegu mitte mõista mõõtu suurim hukatus ihaldada saavutust suurim nuhtlus mõistad mõõdu mõõtu püsivalt on mõõt
天下有道,卻走馬以糞。天下無道,戎馬生於郊。禍莫大於不知足;咎莫大於欲得。故知足之足,常足矣。
XLVII
uksest väljumata mõistan taevaalust aknast vaatamata silman taevakulgu mida kaugemale matkad seda kaugemaks jääb mõistmine nõnda õnnis inimene mõistab liikumata nimetab nägemata täiustab toimimata
不出戶知天下;不關牖見天道。其出彌遠,其知彌少。是以聖人不行而知,不見而名,不為而成。
XLVIII
õppides päev-päevalt kasvad kulgedes päev-päevalt kaotad kaotades veel enam kaotad kuni käes on toimimatus toimimatus ometi ei puudu toime tegudeta võta taevaalust võtad aga tegudega vähe saad siis taevaalust
為學日益,為道日損。損之又損,以至於無為。無為而無不為。取天下常以無事,及其有事,不足以取天下。
XLIX
õndsal pole püsisüdant rahva süda tema süda headele ma olen hea halbadele olen hea vägi on hea usaldajat usaldan usalduse petjat usaldan vägi usaldab õnnis elab taeva all üksmeelt luues taeva all puhas tema süda rahvas pöörab tema poole oma kõrvad silmad õndsa lapsed on nad kõik
聖人無常心,以百姓心為心。善者,吾善之;不善者,吾亦善之;德善。信者,吾信之;不信者,吾亦信之;德信。聖人在天下,歙歙為天下渾其心,百姓皆注其耳目,聖人皆孩之。
L
väljud sünnist astud surma elus sammujaid kümnest kolm surmas sammujaid kümnest kolm elus surma liikujad kümnest kolm ka neid miks see nõnda on nemad elus liialt aplad kuuldavasti see kes hästi elu kasutab liigub mööda maad tiiger ninasarvik pole hirmsad kohtab sõjameest relvad pole pelgusväärsed ninasarvikul ei ole kohta kuhu lüüa oma sarv tiigril ka ei ole kohta kuhu küüsi suruda sõjamehel pole kohta kuhu relvi torgata miks see nõnda on sest ei ole temas surma
出生入死。生之徒,十有三;死之徒,十有三;人之生,動之死地,十有三。夫何故?以其生,生之厚。蓋聞善攝生者,陸行不遇兕虎,入軍不被甲兵;兕無所投其角,虎無所措其爪,兵無所容其刃。夫何故?以其無死地。
LI
kulg sünnitab neid vägi kasvatab neid asjad kujundavad neid olud täiustavad neid sellepärast musttuhanded austavad kulgu hindavad väge oh ei mitte käsu järgi hoopis oma loomu järgi sest kulg sünnitab neid vägi kasvatab neid juhib neid toidab neid hooldab neid korrastab neid kostitab neid katab neid elu annab kuid ei omasta toimib kuid ei toetu juhib kuid ei karista sellest ütlen ürgne vägi
道生之,德畜之,物形之,勢成之。是以萬物莫不尊道而貴德。道之尊,德之貴,夫莫之命而常自然。故道生之,德畜之;長之育之;亭之毒之;養之覆之。生而不有,為而不恃,長而不宰,是謂玄德。
LII
taevaalusel on algus emaks taevaalusele ema üles leidsid ennast tema pojaks tea ennast tema pojaks tead naase emast kinni hoidma keha häving pole hukk suled oma suu paned kinni väravad keha eal ei pingestu avad oma suu askeldusi rohkendad keha eal ei lõõgastu väikest märkad ongi selgus õrna hoiad ongi võimsus kasuta tema sära naase tema selgusse nii ei kaota keha hukule sellest ütlen õpi püsivalt
天下有始,以為天下母。既得其母,以知其子,既知其子,復守其母,沒身不殆。塞其兌,閉其門,終身不勤。開其兌,濟其事,終身不救。見小曰明,守柔曰強。用其光,復歸其明,無遺身殃;是為習常。
Tõlkija kommentaar:
Väravad – meeleelundid.
LIII
kui ma kindlalt mõistaksin liigutaksin suurt kulgu kuid ma pelgan liikuda liiga sile on suur kulg nõnda rahvas arvab radu paremaks lossid ülihiilgavad põllud täis umbrohtu aidad viljast tühjad kirjud hilbud ümber terariistad vööl õgivad ja lakuvad vara kokku kuhjavad tõesti need röövraiskajad oh nad ju ei kulge
使我介然有知,行於大道,唯施是畏。大道甚夷,而民好徑。朝甚除,田甚蕪,倉甚虛;服文綵,帶利劍,厭飲食,財貨有餘;是謂盜夸。非道也哉!
LIV
hästi istutatut ei saa välja kiskuda hästi ümbritsetut ei saa ära kiskuda lapselapsedki veel ohverdavad talle teosta teda oma kehas tema vägi tõesti mõjus teosta teda perekonnas tema vägi tõesti rikas teosta teda küla sees tema vägi tõesti püsiv teosta teda riigi sees tema vägi tõesti helde teosta teda taeva all tema vägi tõesti kõikjal nõnda näe kehas keha näe perekonnas perekonda näe külas küla näe riigis riiki näe taevaaluses taevaalust miks ma mõistan taevaalust niimoodi tema abil
善建不拔,善抱者不脫,子孫以祭祀不輟。修之於身,其德乃真;修之於家,其德乃餘;修之於鄉,其德乃長;修之於國,其德乃豐;修之於天下,其德乃普。故以身觀身,以家觀家,以鄉觀鄉,以國觀國,以天下觀天下。吾何以知天下然哉?以此。
LV
kelles väge väga ohtralt on kui äsjasündinu mesilased maod ei nõela kiskjad loomad ei nad ründa kullid kotkad ei nad krahma kondid pehmed liha õrn tugevalt ent hoiab kinni mehe naise ühendust ei mõista terviklik on ometi tõesti ülim peenus kogu päeva kisendab häält ei kaota ometi tõesti ülim kooskõla mõistad kooskõla oled püsiv mõistad püsivalt oled selge aitad elavat oled õnnelik suunad hingust südamesse oled võimas olendid täiskasvanuina vananevad öeldakse pole kulg poleks kulg ammu lõppenuks
含德之厚,比於赤子。蜂蠆虺蛇不螫,猛獸不據,攫鳥不搏。骨弱筋柔而握固。未知牝牡之合而全作,精之至也。終日號而不嗄,和之至也。知和曰常,知常曰明。益生曰祥。心使氣曰強。物壯則老,謂之不道,不道早已。
Tõlkija kommentaar:
Peenus tähendab konfutsianistile rafineeritust, taoistile stabiilsust. Eks samad tähendusvarjundid ole levinud mujalgi (ka meil). Konfutsianist kuuleb muidugi ka kaaskõla mitte lapse kisas (s.o. looduslähedases hääles), vaid rafineeritud muusikas.
Peatükid LVI–LXV
LVI
mõistja ei räägi rääkija ei mõista sule suu pane kinni väravad nürista tera sõlmi lahti sõlmed tuhmista sära päris tolmuks pea sellest ütlen samastatus ürgsega sest nii ei ole sugulasi nii ei ole võõraid nii ei ole kasulikku nii ei ole kahjulikku nii ei ole väärtuslikku nii ei ole väärtusetut nõnda ollaksegi väärtuslik taeva all
知者不言,言者不知。塞其兌,閉其門,挫其銳,解其分,和其光,同其塵,是謂玄同。故不可得而親,不可得而疏;不可得而利,不可得而害;不可得而貴,不可得而賤。故為天下貴。
LVII
sirgemeelselt riiki juhitakse kõvermeelselt relvi haaratakse tegudeta taevaalust saadakse kust ma mõistan et see nii sellest palju keeldusid ja tabusid on taeva all rahvas üha vaesub rahval palju terariistu riigis kasvab segadus inimestel palju andeid võimeid imeasju tehakse seaduisi ja käske vorbitakse röövleid vargaid saab palju sellepärast õnnis öelgu mina ei toimi rahvas muutub ise mina naudin rahu rahvas saab ise sirgeks mina ei pinguta rahvas saab ise jõukaks mina olen soovideta rahvas saab ise loomulikuks
以正治國,以奇用兵,以無事取天下。吾何以知其然哉?以此:天下多忌諱,而民彌貧;民多利器,國家滋昏;人多伎巧,奇物滋起;法令滋彰,盜賊多有。故聖人云:我無為,而民自化;我好靜,而民自正;我無事,而民自富;我無欲,而民自樸。
LVIII
valitseja muretu tema rahvas ustav valitseja jälgub kõike tema rahval puudu kõigest õnne peale toetub õnnetus õnnetuses peitub õnn kes küll mõistab nende määra kui ei ole sirget meelt sirged saavad kõveraiks head need saavad veiderdajaiks hälbed suuremad päev-päevalt sellepärast õnnis õigena ei hävita ausana ei haava sirgena ei omavolitse säravana ei pimesta
其政悶悶,其民淳淳;其政察察,其民缺缺。禍兮福之所倚,福兮禍之所伏。孰知其極?其無正。正復為奇,善復為妖。人之迷,其日固久。是以聖人方而不割,廉而不劌,直而不肆,光而不耀。
LIX
juhid inimlikult tegutsed taevalikult pole võrdset kasinusel kasinusest ütlen aga harju varakult harjud varakult vägi väga mõjus vägi väga mõjus võimatut ei ole võimatut ei ole oma piirid unustad oma piirid unustad saadki riiki vallata valdad riiki emalikult suudad jääda pikaks ajaks sellest ütlen sügav juur tugev tüvi kulged pikas elus kestvas kaemuses
治人事天莫若嗇。夫唯嗇,是謂早服;早服謂之重積德;重積德則無不克;無不克則莫知其極;莫知其極,可以有國;有國之母,可以長久;是謂深根固柢,長生久視之道。
LX
valitse suurt riiki nagu küpsetaksid väikest kala kulgedes kui astud taeva alla viirastustel pole võimu viirastustel pole mitte üksnes võimu nende võim ei haava inimesi mitte üksnes nende võim ei haava inimesi õndsad ka ei haava inimesi mõlemad ei haava teineteist vägi väega sõbruneb naasma üheskoos
治大國若烹小鮮。以道蒞天下,其鬼不神;非其鬼不神,其神不傷人;非其神不傷人,聖人亦不傷人。夫兩不相傷,故德交歸焉。
Tõlkija kommentaar:
Nagu küpsetaksid väikest kala – s.o. keerutamata ja pööramata, nagu seda tehakse suure kalaga. Lause mõte on: mida vähem valitseja sekkub riigi ellu, seda parem.
LXI
suur riik voolaku alla olgu sõlmpunkt taeva all olgu naine taeva all naine alati rahuga võidab mehe rahulikult alla jäädes nõnda suur riik madaldudes väikse riigi ees omaks võtab väikse riigi väike riik madal olles suure riigi ees omaks võtab suure riigi sest mõned omaks võtma madalad mõned omaks võtma madalduvad suure riigi püüdlus olgu võrdselt inimesi hooldada väikese riigi püüdlus olgu inimesi teenida mõlemate püüdlus täitub suur kuulutagu end madalaks
大國者下流,天下之交,天下之牝。牝常以靜勝牡,以靜為下。故大國以下小國,則取小國;小國以下大國,則取大國。故或下以取,或下而取。大國不過欲兼畜人,小國不過欲入事人。夫兩者各得其所欲,大者宜為下。
LXII
kulgeja on musttuhandete põhi hüva inimese aare halva inimese kaitsja kaunid kõned võivad meelitada austav hoiak võib küll lisa anda inimene kui on halb milleks teda hüljata sellepärast taevapoja kroonimisel nõunikute määramisel kuigi kingiks tuuakse kalliskive nelikrakendeid parem oleks istuvana kulgu mööda liikuda miks küll vanal ajal väärtuslikuks peeti kulgejat kas ei öeldud siis tahad ja ei saa oled süüdi andeks saad sellepärast peeti väärtuslikuks taeva all
道者萬物之奧。善人之寶,不善人之所保。美言可以市,尊行可以加人。人之不善,何棄之有?故立天子,置三公,雖有拱璧以先駟馬,不如坐進此道。古之所以貴此道者何?不曰:以求得,有罪以免耶?故為天下貴。
LXIII
toimi toimimata tegutse tegutsemata maitse maitsemata suur on väikeses palju väheses kurjusele vasta väega kerges rasket näe väikest suureks pea rasked tööd siin taeva all sugenevad kergetest suured tööd siin taeva all sugenevad väikestest sellepärast õnnis kunagi ei võta ette suurt nõnda saabki luua suurt kergelt lubad haruharva usutakse kerge praegu hiljem liiga raske sellepärast õnnis kõike arvab raskeks nõnda pole raske
為無為,事無事,味無味。大小多少,報怨以德。圖難於其易,為大於其細;天下難事,必作於易,天下大事,必作於細。是以聖人終不為大,故能成其大。夫輕諾必寡信,多易必多難。是以聖人猶難之,故終無難矣。
LXIV
mis on rahunenud seda kerge kinni hoida mida pole ennustatud seda kerge kavatseda mis on pudenenud seda kerge puistata mis on peenendatav seda kerge pihustada toimi ainult sellesse mida veel ei ole juhi ainult seda mis veel pole sassis jämedaimgi puu sünnib imepeenest kõrgeimgi torn hakkab kerkima maapinnalt tuhat miili teed algab jalatalla alt toimija purustab võtja kaotab sellepärast õnnis jätab toimimata nii ei purusta jätab võtmata nii ei kaota rahva teod on sellised alati kui valmis saamas purunevad märka lõppu nagu algust ning su teod ei purune sellepärast õnnis soovib soovimatut mitte kalleid haruldusi õpib õppimatut naaseb kõigi inimeste juurde aitab musttuhandeid loomulikuks kuid ei söanda toimida
其安易持,其未兆易謀。其脆易泮,其微易散。為之於未有,治之於未亂。合抱之木,生於毫末;九層之臺,起於累土;千里之行,始於足下。為者敗之,執者失之。是以聖人無為故無敗;無執故無失。民之從事,常於幾成而敗之。慎終如始,則無敗事,是以聖人欲不欲,不貴難得之貨;學不學,復眾人之所過,以輔萬物之自然,而不敢為。
LXV
ennemuistsed head teinud kulgejad ei nad valgustanud rahvast hoopis jätsid tumedaks rahvast raske juhtida üksnes arvestustega sest arvestustega juhib riiki riigi röövija arvestusteta juhib riiki riigi õnnestaja püüa mõista mõlemaid jälgi eeskujusid mõistad jälgida eeskujusid sellest ütlen ürgne vägi ürge vägi sügavkauge naaseb kõigi olenditega siis on tõesti ülim õnn
古之善為道者,非以明民,將以愚之。民之難治,以其智多。故以智治國,國之賊;不以智治國,國之福。知此兩者亦稽式。常知稽式,是謂玄德。玄德深矣,遠矣,與物反矣,然後乃至大順。
Tõlkija kommentaar:
Hoopis jätsid tumedaks. Ka siin näeme yin’i eelistamist: keegi ei pea muret tundma teise valgustamisest (kui vaja, küll ta ise valgustub). Muidugi oli Lao-zi oma pika elu jooksul näinud, kui tihti tahtmine valgustada toob kaasa hoopis uut liiki pimeduse. Sest kõigele lisaks on need ka hinnangulised mõtted.
Peatükid LXVI–LXXV
LXVI
suured jõed ja mered saavad ojakeste kuningaiks nemad asuvad allpool sellest saavad ojakeste kuningaiks sellepärast tahad olla rahva peal südames end madalda tahad olla rahva ees südames end taganda sellepärast õnnis asub peal rahval pole raske asub ees rahval pole paha sellepärast rõõm on temast taeva all mitte tülgastus tema kunagi ei võistle nõnda taeva all ka keegi temaga ei võistle
江海所以能為百谷王者,以其善下之,故能為百谷王。是以聖人欲上民,必以言下之;欲先民,必以身後之。是以聖人處上而民不重,處前而民不害。是以天下樂推而不厭。以其不爭,故天下莫能與之爭。
LXVII
taeva all kõik arvavad minu kulg küll suur siiski paistab kõlbmatu tema on ju suur sellest paistab kõlbmatu kui ta paistaks kõlbav oleks hoopis väike minul on kolm aaret neid ma hoian valvan ütlen ühest armastus ütlen teisest hoolikus ütlen kolmandast sõendamatus kippuda taeva all ette armastan saangi olla vapper olen hoolikas saangi olla helde ei söenda kippuda taeva all ette saangi tõusta vanemaks kes on vapper armastuseta kes on helde hoolikuseta kes asub ette taga olemata see saab surma kindlasti armastaja võidab võitluses ei tagane kaitstes taevas kohe appi tuleb armastades teda kaitseb
天下皆謂我道大,似不肖。夫唯大,故似不肖。若肖久矣。其細也夫!我有三寶,持而保之。一曰慈,二曰儉,三曰不敢為天下先。慈故能勇;儉故能廣;不敢為天下先,故能成器長。今舍慈且勇;舍儉且廣;舍後且先;死矣!夫慈以戰則勝,以守則固。天將救之,以慈衛之。
LXVIII
hea pealik poe sõjakas hea sõdur pole vihane hea võitja pole tormakas hea inimeste suunaja end madaldab sellest ütlen see on vägi mis ei võistle sellest ütlen see on jõud mis inimesi suunab sellest ütlen taevasarnane vanast ajast ülim
善為士者,不武;善戰者,不怒;善勝敵者,不與;善用人者,為之下。是謂不爭之德,是謂用人之力,是謂配天古之極。
LXIX
sõjameestel tavaks öelda ma ei söanda olla peremees parem olen külaline tolligi ei söanda peale tungida parem terve jala taganen sellest ütlen liigu liikumata raba käeta roogi vaenuta ole relvis relvadeta vastast põlastada suurim hukatus vastast põlastada kerge aardeid kaotada sest vastasmalevad kui kohtuvad võidab ikka kaastundlik
用兵有言:吾不敢為主,而為客;不敢進寸,而退尺。是謂行無行;攘無臂;扔無敵;執無兵。禍莫大於輕敵,輕敵幾喪吾寶。故抗兵相加,哀者勝矣。
LXX
minu sõnu väga kerge mõista väga kerge teostada taeva all ei ole suutjat mõista suutjat teostada sõnadel on isand tegudel on esivanem tedagi ei mõisteta nõnda mind ei mõisteta vähesed mind mõistavad neile olen kallis sellepärast õndsal seljas jäme rõivas südames ent kalliskivi
吾言甚易知,甚易行。天下莫能知,莫能行。言有宗,事有君。夫唯無知,是以不我知。知我者希,則我者貴。是以聖人被褐懷玉。
LXXI
mõistad mõistetamatut oled terve ei mõista mõistetavat oled haige oled haige haigusest pole haige õnnis pole haige ta on haige haigusest nõnda pole haige
知不知上;不知知病。夫唯病病,是以不病。聖人不病,以其病病,是以不病。
Tõlkija kommentaar:
Oled haige haigusest – st. haige “päris” haigusest, näit. gripist, peavalust, luumurrust jne.
LXXII
rahvas kui ei karda võimu suur on võim ära rüveta rahva eluaset ära põlga tema eluviisi kelles pole põlgust seda ka ei põlata sellepärast õnnis ennast mõistab kuid ei näita ennast armastab kuid ei ülenda sest ta hülgas tolle võttis selle
民不畏威,則大威至。無狎其所居,無厭其所生。夫唯不厭,是以不厭。是以聖人自知不自見;自愛不自貴。故去彼取此。
LXXIII
raevukas julge sureb raevuta julge elab julged mõlemad kasu ühel kahju teisel taevas kui näib tülgastav kes küll mõistab selle põhjust veelgi raskem õndsat mõista tavakulg ei võistle ometi võidab hõlpsalt ei räägi ometi vastab hästi ei kutsu hoopis ise saabub mõlgutab ometi korraldab hästi taevavõrk nii lai nii lai hõre küll kuid tõkestab
勇於敢則殺,勇於不敢則活。此兩者,或利或害。天之所惡,孰知其故?是以聖人猶難之。天之道,不爭而善勝,不言而善應,不召而自來,繟然而善謀。天網恢恢,疏而不失。
LXXIV
rahvas surma kui ei pelga milleks surmakaristus kui ta aga surma pelgaks käituks tavapäratult kas siis peaksin rahva tapma kes küll söandaks püsivalt ju tapab ülemsurmaja asendaja ära looda ülemsurmajat selle kohta öeldud on tõrjud välja suure meistri tõrjud välja suure meistri hästi kui ei haava oma kätt
民不畏死,奈何以死懼之?若使民常畏死,而為奇者,吾得執而殺之,孰敢?常有司殺者殺。夫司殺者,是大匠斲;夫代大匠斲者,希有不傷其手矣。
Tõlkija kommentaar:
See peatükk on tapmise, eriti aga surmanuhtluse vastase suunitlusega. Ülemsurmaja tähendab kulgu.
LXXV
rahvas nälgib andamid on liiga kõrged sellepärast nälgib rahvast raske valitseda liiga palju toimite sellepärast raske rahvas surma kergelt võtab liiga aplat elate sellepärast kergelt võtab ära toimi elusse ole targem väärtuslikuks peetuist
民之飢,以其上食稅之多,是以飢。民之難治,以其上之有為,是以難治。民之輕死,以其求生之厚,是以輕死。夫唯無以生為者,是賢於貴生。
Tõlkija kommentaar:
Siin annab Lao-zi vastuse riigivalitsejate kurtmisele.
Peatükid LXXVI–LXXXI
LXXVI
inimene sünnib õrn ja nõrk inimene sureb karm ja kange rohud puud sünnivad õrnad paindlikud rohud puud surevad kuivad jäigad sest karm ja kange astub surma õrn ja nõrk ent astub ellu selepärast kange sõdur ei ta võida kange puu saab löögi kirvelt suur ja kange langevad õrn ja nõrk ent tõusevad
人之生也柔弱,其死也堅強。萬物草木之生也柔脆,其死也枯槁。故堅強者死之徒,柔弱者生之徒。是以兵強則不勝,木強則兵。強大處下,柔弱處上。
LXXVII
taevakulg on justkui painutada vibu ülemine paindub alla alumine kerkib üles liigne väheneb puuduv lisandub taevakulg võtab ära sealt kus ohtralt lisab sinna kus on puudu inimkulg ent võtab ära sealt kus puudu lisab sinna kus ohtralt kes küll ohtralt omades jagab seda taeva all on vaid kulgeja sellepärast õnnis toimib kuid ei toetu valmis saab ei peatu soovimata võimeid näidata
天之道,其猶張弓與?高者抑之,下者舉之;有餘者損之,不足者補之。天之道,損有餘而補不足。人之道,則不然,損不足以奉有餘。孰能有餘以奉天下,唯有道者。是以聖人為而不恃,功成而不處,其不欲見賢。
LXXVIII
taeva all ei ole õrnemat ja nõrgemat kui vesi karm ja kange ometi ei suuda teda võita teda ei saa muuta nõrk ju võidab tugeva õrn ju võidab jäiga taeva all ei puudu mõistjad kuid ei ole teostajaid sellepärast õnnis ütleb võtad riigi kõntsa oled trooni peremees võtad riigi häda oled valitseja taeva all sirged sõnad näivad kõverad
天下莫柔弱於水,而攻堅強者莫之能勝,其無以易之。弱之勝強,柔之勝剛,天下莫不知,莫能行。是以聖人云:受國之垢,是謂社稷主;受國不祥,是謂天下王。正言若反。
LXXIX
suure vaenu vaibudes südames on vaenu jääk kuidas võidaks teha head sellepärast õnnis täidab oma kohustusi ega nõua inimestelt kelles vägi on täidab kohustusi kelles väge pole sunnib teisi taevas kulgeb sugulasteta annab ikka headele
和大怨,必有餘怨;安可以為善?是以聖人執左契,而不責於人。有德司契,無德司徹。天道無親,常與善人。
LXXX
väikeses riigis vähe rahvast omataks ka kümme sada korda enam riistu ometi ei kasutata rahvas surma võtaks tõsiselt kaugele ei rändaks kui ka laevad vankrid oleksid neil ei sõideta kui ka sõjamehed oleksid neid ei panda rivvi inimesed jälle nööre sõlmiksid kasutaksid neid maitsvalt nemad toituksid kaunilt nemad rõivastuksid rahus nemad elaksid rõõmsad nemad oleksid üksteise silma all naaberriigid elaksid üksteise kukkede koerte hääli kuuleksid inimesed ülivanadena sureksid kohtumata lahkumata
小國寡民。使有什伯之器而不用;使民重死而不遠徙。雖有舟輿,無所乘之,雖有甲兵,無所陳之。使民復結繩而用之,甘其食,美其服,安其居,樂其俗。鄰國相望,雞犬之聲相聞,民至老死不相往來。
Tõlkija kommentaar:
Nööre sõlmiksid – vihje ammusele nöörkirjale. Selles peatükis esitab Lao-zi oma sotsiaalse utoopia (riik olgu väga väike), mille ta paigutab vanade rahvaste kombe kohaselt mitte tulevikku, vaid hoopis minevikku.
LXXXI
õige sõna pole meeldiv meeldiv sõna pole õige hea ei ole vaidleja vaidleja ei ole hea mõistja pole paljuteadja paljuteadja pole mõistja õnnis pole talletaja mida enam teeb ta inimestele seda enam saab ta endale mida enam ta anab inimestele seda enam jääb tal endale taevas kulgeb kasu kahjuta õnnis kulgeb toimib võistlemata
信言不美,美言不信。善者不辯,辯者不善。知者不博,博者不知。聖人不積,既以為人己愈有,既以與人己愈多。天之道,利而不害;聖人之道,為而不爭。