Pühakirja tõlge

Bodhisattva missioon (katkend Kāšjapaparivarta suutrast)

Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll

Kāšjapa, nelja Seadmust täitvas bodhisattvas toimib kõigis eludes sünnihetkest peale Virgumismeel ja ta ei kaldu sellest kõrvale, kuni jõuab Virgumiseni. Mis need neli on?

• Isegi oma elu päästes ei räägi ta teadvalt valet ja ta ei tee seda ka nalja pärast.
• Kindlameelselt astub ta välja kõigi olendite kaitseks ning temas pole petlikkust ega kavalust.
• Kõiki bodhisattvaid peab ta Õpetajateks ja ta kuulutab nendest kõikjal.
• Kõiki olendeid, keda ta kasvatab, juhib ta Ülimasse Täiuslikku Virgumisse ega püüa neid viia ühesugusesse virgumisse.

Kāšjapa, kui bodhisattva täidab neid nelja Seadmust, siis toimib tema kõigis eludes sünnihetkest peale Virgumismeel ja ta ei kaldu sellest kõrvale, kuni jõuab Virgumiseni.

Kāšjapa, nii nagu tohutu maa kannab hoolt kõigi olendite eest ning ei tee vahet ega oota tänu, nõnda kannab bodhisattva Virgumismeele puhkemisest peale kuni Virgumiseni kõigi olendite eest hoolt ning ta ei tee vahet ega oota tänu. Nii nagu vesi paneb kasvama rohud, põõsad, lilled ja puud, nõnda bodhisattva, kelle kavatsused on puhtad ja keda täidab armastus kõigi olendite vastu, paneb kasvama kõigi olendite selged Seadmused. Nii nagu tuli teeb kõik viljad küpseks, nõnda teeb bodhisattva tarkus küpseks kõigi olendite selged Seadmused. Nii nagu noorkuu kasvab, kuni temast saab täiskuu, nõnda bodhisattva, kelle kavatsused on puhtad, kasvab selgete Seadmuste abil. Nii nagu päikeseketas saadab oma kiirtega kõigile olenditele päikesevalgust, nõnda saadab bodhisattva oma tarkusekiirtega kõigile olenditele teadmisevalgust. Nii nagu vesi ei kleepu vees sündinud lootose külge, nõnda ei kleepu maailma seadmused maailmas sündinud bodhisattva külge.

Kāšjapa, nii nagu noorkuud austatakse ja täiskuud austatakse palju vähem, nõnda austagu need, kes minusse usuvad, rohkem bodhisattvaid ja vähem budasid. Miks? Sest budadeks saavad need, kes on olnud bodhisattvad.

Orientalistid

Alexander Staël von Holstein (1877–1937)

Maila Holstein

Alexander Staël von Holstein ehk Alexander von Staël-Holstein ehk ka lihtsalt Alexander Staël-Holstein sündis Tõstamaal, kuid suri Beijingis (Pekingis). Tema teaduspublikatsioonide hulgast tõuseb kindlasti esile raamat, mis kannab pealkirja: The Kašyapaparivarta, a Mahāyānasūtra of the Ratnakūṭa Class, edited in the Original Sanskrit, in Tibetan and in Chinese by Baron A. von Staël-Holstein, Professor of Sanskrit in the National University of Peking (Shanghai, Commercial Press, 1926).

Selles raamatus on ta fragmentide ning tiibeti- ja hiinakeelsete tõlgete põhjal suures osas taastanud sanskritikeelse kuulsa suutra „Kāšjapa peatükk”, mis tervikuna originaalkeeles kahjuks säilinud ei ole. Suutra on palju mahukama teksti Ratnakūṭa osa, see seletab ka tema nimetust. Siin esitatud tõlkekillus räägib Gautama Buddha oma õpilasele Kāšjapale bodhisattvast, inimesest, kes loobub isiklikust vabanemisest (bodhi – Virgumine) selleks, et aidata teisi inimesi ja üldse kõiki olendeid.

Kildudest teksti taastamine on hiigeltöö, mida suudab teha vaid erakordselt erudeeritud inimene. Ja seda viitsib teha vaid inimene, kes peaaegu ei mõtle oma egole ja oma nime kuulsakstegemisele. Kuid ainult tänu temale saame me praegu lugeda iidset Sõnumit, mis muidu oleks võib-olla hoopis kaduma läinud. Ühes teises suutras on õeldud, et vaid bodhisattvad suudavad teha niisugust, vähestele jõukohast tööd. Kas Alexander Staël von Holstein oli bodhisattva? Mis mõttetu küsimus! Bodhisattva ei ole ju tiitel. Kuid tore, et ka see mees on sündinud meie maal ja et ta surmani jäi Eesti Vabariigi kodanikuks!

Üritused ja konverentsid

Erich Frommi päev Mainoris

Andres Herkel

Aprilli algul korraldasid Tallinna orientaalklubi ja Budistlik Liit Mainori saalis Erich Frommi päeva. Huvilisi kogunes üllatavalt palju, hiljem tulnud saali ei mahtunudki. Fromm on endiselt popp – küllap muuhulgas seepärast, et oleme väheseid tänapäeva kultuurrahvaid, kel emakeelne kontakt 20. sajandi humanismi saavutustega ikka veel puudulik.

Põhiettekanne „Frommi ühiskonnakäsitlus” oli Tunne Kelamilt, kes analüüsis Frommi vaateid oma aja kontekstis ning otsis puutepunkte Eesti nüüdisoludega. Viimaste sajandite Euroopa ühiskonda on iseloomustanud ühekülgne intellektuaalsus, mis on samavõrra habras ja ohtlik kui särav. Rõhutatult ratsionaalne ühiskond võib vahel luua irratsionaalseid müüte – näiteks idee sellest, et sõdade seljataha jätmiseks tuleb veel üks, viimane sõda ära pidada.

Ingvar Luhaäär tutvustas Frommi teost „Armastuskunst” (The Art of Loving), mis on peatselt ka meil ilmumas. Soome ökofilosoof Olli Tammilehto kõneles ökofilosoofiast ja its seostest ida õpetustega. Aime Hansen analüüsis J. V. Stalini psühhopatoloogiat teose The Anatomy of Human Destructiveness põhjal. Anti Kidron vaatles teost „Zeni psühhoanalüütiline tõlgendus” (Zen Buddhism and Psychoanalysis).

Ida kirjasüsteemid

Hieroglüüfika lühikursus V

Märt Läänemets

„Lühikursuse” viimases osas toodud valik kirja- ja kalligraafianäidiseid annab ettekujutuse sellest, kuivõrd erineval viisil ja erinevate tehniliste vahenditega on võimalik hieroglüüfe kirja panna. Näidatud on muuhulgas luuplaadile graveeritud ennustusteksti II aastatuhandest e.m.a., Konfutsiusele omistatud I aastatuhande keskpaiga kalligraafilist teksti, erinevaid ilukirjastiile (stantsitud/kalligraafilised kirjad), zen-budismist mõjutatud jaapani püha vormelit ning kaasaegse trükitud hieroglüüfkirja näidet (katkend Li Bai luulest ja tekstist).

Konverentsi ülevaade

Loomislaulust hauataguse maailmani (XII kevadkonverents)

Tiina Lang, Märt Läänemets

Jürikuu 19. ja 20. päeval pidas Tartu Ülikooli võrdleva kultuuriloo ja orientalistika ring kevadkonverentsi, arvult juba kaheteistkümnendat. Kuulajate ette tuldi seitsme üliõpilasettekkandega, lisaks mahtus konverentsi sisse viis külalisettekannet Moskva, Leningradi ja Jerevani üliõpilastelt ning ringi vilistlase Ülo Valgu esinemine.

Esitati järgmised ettekanded:

• Peeter Miller: Budismi levimisest Koreasse.
• Gennadi Rjabkov: Filosoofilistest hinnangutest Korea varafeodaalsete riikide välispoliitikale.
• Riina Kaljusmaa: Suurest tiibeti joogist ja luuletajast Milarepast.
• Piibi-Kai Kivik: India ingliskeelsest kirjandusest.
• Kirill Pletnjov: Muistsete hiinlaste ettekujutusest karistuse osast looduses.
• Tiit Aleksejev: Viikingite ettekujutusest surmast ja hauatagusest maailmast.
• Kalle Kroon: Eestlaste usundist muinasaja lõpul ja Tharapita kultusest.
• Armen Oganezov: Islamieelsetest usunditest.
• Rašid Hairulin: M. H. Heikali raamatust „Muhamedi elu”.
• Aet Varik: E. M. Forsteri ja P. Scotti Briti India käsitluste võrdlus.
• Katryna Kupper: India naise sotsiaalsest seisundist.
• Jelena Tarassova: Hindude ja muhameedlaste suhetest Bengaalias.
• Ülo Valk: Läänemesoome „Loomislaulu” kaugematest paralleelidest maailmamuna-müüdiga.

Žürii hindas konverentsi viimaste aastate tugevaimaks.

Uudised ja teated

Koostöö Hiinaga laienemas

EAO esimehe nimele saabus 19. aprillil pikk telegramm Heilongjiangi provintsi keskusest Harbinist. Selle provintsi ekspordi- ja impordikompanii direktor paneb ette sõlmida sidemeid Eesti ettevõtetega kõige laiematel alustel. Täpsemat teavet koostöövõimaluste kohta saab EAO esimehelt, sidemete vahendamisel on eelistatud kollektiivliikmed.