Eesti teadust ja kultuuri on tabanud korvamatu kaotus. Raske haiguse läbi lahkus meie seast orientalist ja tõlkija, maailmanimega indoloog ja budoloog, Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse juhataja, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aupresident Linnart Mäll.
Linnart Mäll sündis Tallinnas, lapsepõlv ja noorusiga möödusid Haapsalus. 1962 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloolasena. Juba varakult tärganud Ida-huvi viis ta edasi Moskvasse toonasesse NSVL Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituuti. Oma kirjutistes ja vestlustes on ta alati toonitanud sinoloogi ja japanoloogi akadeemik Nikolai Konradi rolli ja suurt toetust, mis võimaldas Tartust tulnud noormehel ennast klassikalises orientalistikas harida. Eesti humanitaarteaduses sai Linnart Mällist selle ala teerajaja.

Juba üliõpilasena köitis Linnart Mälli iseäranis India. Üliõpilasuurimistööd tegi ta Mahatma Gandhist, kelle tööde valik oli Linnart Mälli esimesi tõlkeraamatuid. India klassikalise keele – sanskriti alused omandas ta iseseisvalt. Hiljem tulid paali, klassikaline hiina ja tiibeti keel. Oma õpetajatena on ta esile tõstnud sanskritist Oktjabrina Volkovat, tibetoloog Juri Parfionovitšit, budoloog Aleksander Pjatigorskit ja sinoloog Lev Menšikovi. Oma põhilise uurimisvaldkonna – budismi juurde suunajana on Linnart Mäll nimetanud Uku Masingut. Mõjukaim õpetaja ja teenäitaja oli aga burjaadi laama ja õpetlane Bidja Dandaron. Tihe koostöö, mille mõju oma teaduslikele ideedele on Linnart Mäll alati toonitanud, oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonnaga eesotsas Juri Lotmaniga.

Linnart Mälli teadustöö keskmes olid budismiuuringud, eelkõige mahajaana suutrad –maailmakultuuri ühed mõjukaimad tekstid. Kuid ta uuris ja tõlkis ka teiste ida õpetuste – hinduismi, konfutsianismi, taoismi baastekste, tuues teadusesse värskeid kultuurisemiootikal põhinevaid tõlgendusviise. Hiljem vormusid tema teoreetilised seisukohad humanistlike baastekstide kontseptsiooniks.

1960-te lõpul, läbinud Tartu Ülikooli juures aspirantuuri, valmis Linnart Mälli kandidaadiväitekiri mahajaana budismi ühest alustekstist „Kaheksatuhanderealisest ületava mõistmise suutrast“. Töö jäi tookord aga kaitsmata (kaitsmisele lubati see alles 1985), sest kurikuulus Dandaroni protsess, kus Linnart Mäll kaitse tunnistajana julgelt esines, tõmbas tema akadeemilisele karjäärile pikaks ajaks kriipsu peale. „Ebausaldusväärsena“ vallandati ta õppejõu kohalt Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas. Teadustööd sai ta siiski jätkata orientalistikakabineti inseneri ametikohal.

Paradoksaalsel moel oli „inseneri periood“ Linnart Mälli üks viljakamaid tõlkija ja teadlasena. Üksteise järel ilmusid Ida mõtteloo baastekstide tõlked: „Teemantsuutra“, „Dhammapada“, „Daodejing“, „Bhagavadgita“, „Bodhitšarjavatara“, Konfutsiuse „Vesteid ja vestlusi“. Peaaegu iga tõlke ilmumine oli tollases tsensuuriõhkkonnas seotud probleemide ja skandaalidega. Avaldatud raamatud said aga bestselleriteks, mida noored ja vanad vaimuinimesed ostsid ja innustunult lugesid. Tartu Ülikooli semiootika ja orientalistika kogumikes ilmusid Linnart Mälli teedrajavad artiklid nende ja paljude muude Ida tekstide tõlgendamise ja teoreetilise mõtestamise alal. Sirgusid õpilased, kellest Eesti oludes orientalistikale kitsaste tingimuste kiuste mitmedki on leidnud tunnustust Õpetaja töö jätkajatena.

Pöördelised 1980-te lõpu ja 1990-d aastad tõid Linnart Mälli poliitikasse. Ta osales Eesti Vabariigi taastamises ERSP ase-esimehena, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee ning Põhiseaduse Assamblee liikmena. Tutvumine XIV dalai-laama ja Tiibeti eksiilpoliitikutega viis ta Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) asutajate hulka ja selle asutaval kogul 1991 valiti Linnart Mäll organisatsiooni esimeseks esimeheks. 1990-tel oli ta ERO Tartu koordineerimiskeskuse juhatajana Venemaa väikerahvaste rahvuslike liikumiste innustaja ja kaasaaitaja. Linnart Mäll oli „Rahvaste Õiguste Ülddeklaratsiooni“ üks põhiautoreid. Viimastel aastatel koordineeris ta sellealast tegevust eraalgatusliku Rahvaste Õiguste Instituudi juhatajana.

Linnart Mälli teadustööde üldarv on kaugelt üle saja; tema töid on ilmunud enam kui kümnes keeles. Ta on teadustööde seeria „Töid Orientalistika Alalt“, „Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova“, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi Aastaraamatu, tõlkeseeriate „Budismi Pühad Raamatud“ ja „Hiina Mõttevaramu“ asutaja.
Linnart Mälli on autasustatud Valgetähe IV järgu ja Riigivapi IV järgu ordenite, TÜ väikese medali ja kahel korral ERO medaliga. 1988 sai ta Juhan Smuuli tõlkepreemia Konfutsiuse tõlke eest. Ta oli 2008. aasta riigi teaduspreemia laureaat humanitaarteadustes.

Tartu Ülikool
TÜ filosoofiateaduskond
TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti Akadeemiline Orientaalselts
Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts
Akadeemiline Ajalooselts
Eesti-Tiibeti Kultuuriselts
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Budismi Instituut
Rahvaste Õiguste Instituut
Sõbrad ja õpilased

http://www.epl.ee/artikkel/487938

http://www.postimees.ee/?id=227459

http://www.postimees.ee/?id”7459

http://www.postimees.ee/?id”4714

http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/mees-kes-paastis-dzinni-pudelist.d?id)225837

http://www.tartupostimees.ee/?id”7287

http://circassianworld.blogspot.com/2010/02/prof-linnart-mall-has-passed-away.html

http://www.buddhismofrussia.ru/news/215/

http://www.unpo.org/content/view/10722/81/
Allikas: Märt Läänemets

Kontakt: mart_laanemets@yahoo.com