Eesti teadust ja kultuuri on tabanud korvamatu kaotus. Raske haiguse läbi lahkus meie seast orientalist ja tõlkija, maailmanimega indoloog ja budoloog, Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse juhataja, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aupresident Linnart Mäll.
Linnart Mäll sündis Tallinnas, lapsepõlv ja noorusiga möödusid Haapsalus. 1962 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloolasena. Juba varakult tärganud Ida-huvi viis ta edasi Moskvasse toonasesse NSVL Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituuti. Oma kirjutistes ja vestlustes on ta alati toonitanud sinoloogi ja japanoloogi akadeemik Nikolai Konradi rolli ja suurt toetust, mis võimaldas Tartust tulnud noormehel ennast klassikalises orientalistikas harida. Eesti humanitaarteaduses sai Linnart Mällist selle ala teerajaja.

Juba üliõpilasena köitis Linnart Mälli iseäranis India. Üliõpilasuurimistööd tegi ta Mahatma Gandhist, kelle tööde valik oli Linnart Mälli esimesi tõlkeraamatuid. India klassikalise keele – sanskriti alused omandas ta iseseisvalt. Hiljem tulid paali, klassikaline hiina ja tiibeti keel. Oma õpetajatena on ta esile tõstnud sanskritist Oktjabrina Volkovat, tibetoloog Juri Parfionovitšit, budoloog Aleksander Pjatigorskit ja sinoloog Lev Menšikovi. Oma põhilise uurimisvaldkonna – budismi juurde suunajana on Linnart Mäll nimetanud Uku Masingut. Mõjukaim õpetaja ja teenäitaja oli aga burjaadi laama ja õpetlane Bidja Dandaron. Tihe koostöö, mille mõju oma teaduslikele ideedele on Linnart Mäll alati toonitanud, oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonnaga eesotsas Juri Lotmaniga.

Linnart Mälli teadustöö keskmes olid budismiuuringud, eelkõige mahajaana suutrad –maailmakultuuri ühed mõjukaimad tekstid. Kuid ta uuris ja tõlkis ka teiste ida õpetuste – hinduismi, konfutsianismi, taoismi baastekste, tuues teadusesse värskeid kultuurisemiootikal põhinevaid tõlgendusviise. Hiljem vormusid tema teoreetilised seisukohad humanistlike baastekstide kontseptsiooniks.

1960-te lõpul, läbinud Tartu Ülikooli juures aspirantuuri, valmis Linnart Mälli kandidaadiväitekiri mahajaana budismi ühest alustekstist „Kaheksatuhanderealisest ületava mõistmise suutrast“. Töö jäi tookord aga kaitsmata (kaitsmisele lubati see alles 1985), sest kurikuulus Dandaroni protsess, kus Linnart Mäll kaitse tunnistajana julgelt esines, tõmbas tema akadeemilisele karjäärile pikaks ajaks kriipsu peale. „Ebausaldusväärsena“ vallandati ta õppejõu kohalt Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas. Teadustööd sai ta siiski jätkata orientalistikakabineti inseneri ametikohal.

Paradoksaalsel moel oli „inseneri periood“ Linnart Mälli üks viljakamaid tõlkija ja teadlasena. Üksteise järel ilmusid Ida mõtteloo baastekstide tõlked: „Teemantsuutra“, „Dhammapada“, „Daodejing“, „Bhagavadgita“, „Bodhitšarjavatara“, Konfutsiuse „Vesteid ja vestlusi“. Peaaegu iga tõlke ilmumine oli tollases tsensuuriõhkkonnas seotud probleemide ja skandaalidega. Avaldatud raamatud said aga bestselleriteks, mida noored ja vanad vaimuinimesed ostsid ja innustunult lugesid. Tartu Ülikooli semiootika ja orientalistika kogumikes ilmusid Linnart Mälli teedrajavad artiklid nende ja paljude muude Ida tekstide tõlgendamise ja teoreetilise mõtestamise alal. Sirgusid õpilased, kellest Eesti oludes orientalistikale kitsaste tingimuste kiuste mitmedki on leidnud tunnustust Õpetaja töö jätkajatena.

Pöördelised 1980-te lõpu ja 1990-d aastad tõid Linnart Mälli poliitikasse. Ta osales Eesti Vabariigi taastamises ERSP ase-esimehena, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee ning Põhiseaduse Assamblee liikmena. Tutvumine XIV dalai-laama ja Tiibeti eksiilpoliitikutega viis ta Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) asutajate hulka ja selle asutaval kogul 1991 valiti Linnart Mäll organisatsiooni esimeseks esimeheks. 1990-tel oli ta ERO Tartu koordineerimiskeskuse juhatajana Venemaa väikerahvaste rahvuslike liikumiste innustaja ja kaasaaitaja. Linnart Mäll oli „Rahvaste Õiguste Ülddeklaratsiooni“ üks põhiautoreid. Viimastel aastatel koordineeris ta sellealast tegevust eraalgatusliku Rahvaste Õiguste Instituudi juhatajana.

Linnart Mälli teadustööde üldarv on kaugelt üle saja; tema töid on ilmunud enam kui kümnes keeles. Ta on teadustööde seeria „Töid Orientalistika Alalt“, „Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova“, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi Aastaraamatu, tõlkeseeriate „Budismi Pühad Raamatud“ ja „Hiina Mõttevaramu“ asutaja.
Linnart Mälli on autasustatud Valgetähe IV järgu ja Riigivapi IV järgu ordenite, TÜ väikese medali ja kahel korral ERO medaliga. 1988 sai ta Juhan Smuuli tõlkepreemia Konfutsiuse tõlke eest. Ta oli 2008. aasta riigi teaduspreemia laureaat humanitaarteadustes.

Tartu Ülikool
TÜ filosoofiateaduskond
TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti Akadeemiline Orientaalselts
Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts
Akadeemiline Ajalooselts
Eesti-Tiibeti Kultuuriselts
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Budismi Instituut
Rahvaste Õiguste Instituut
Sõbrad ja õpilased

http://www.epl.ee/artikkel/487938

http://www.postimees.ee/?id=227459

http://www.postimees.ee/?id”7459

http://www.postimees.ee/?id”4714

http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/mees-kes-paastis-dzinni-pudelist.d?id)225837

http://www.tartupostimees.ee/?id”7287

http://circassianworld.blogspot.com/2010/02/prof-linnart-mall-has-passed-away.html

http://www.buddhismofrussia.ru/news/215/

http://www.unpo.org/content/view/10722/81/
Allikas: Märt Läänemets

Kontakt: mart_laanemets@yahoo.com

Vabariigi Valitsuse 7. veebruari korraldusega nr 67 määrati Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aupresidendile, Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse juhatajale Linnart Mällile riigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli “Ida mõtteloo humanistlikud baastekstis globaliseeruva tsivilisatsiooni kontekstis” eest. Preemia määramise aluseks olid viimasel neljal aastal ilmunud monograafiad ja teadusartiklid, eeskätt 2005. aastal Indias Motilal Banarsidassi kirjastuses ilmunud raamat “Studies in the Astasahasrika Prajnaparamita and Other Essays”, 2006. aastal Linnart Mälli peatoimetamisel ja kaasautorluses ilmunud “Ida mõtteloo leksikon” ning sarjas “Budismi Pühad Raamatud” ilmunud tõlked.

Allikas: Vabariigi Valitsuse määrus 7. veebruarist nr 67

Budismi Instituut ja Tallinna Vanalinna Päevad
kutsuvad:

1.juunil algusega kell 18.00 toimub Budismi Instituudi korraldamisel Tallinna Vanalinnapäevade raames Buddha Päev Hirvepargis.

Märt Läänemets kõneleb teemal “Budismi paradoksaalseid ütlusi”. Raho Langsepp musitseerib india bambusflöödil, tabladel saadab Arno Kalbus.
Allikas:
www.budismiinstituut.ee, www.vanalinnapaevad.ee

Laupäeval, 24. märtsil 2007 algusega kell 12.15 toimub TÜ keemiahoone ringauditooriumis (Jakobi 2) Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi XIX orientalistikapäev.

Konverents

12.15 PEETER ESPAK – Monoteistlikest algetest sumeri tekstides
12.45 VLADIMIR SAZONOV – Kuningavõimust ja kuninga tiitlitest hetiitide riigis
13.15 TARMO KULMAR – Matmiskombestiku arengutest muistses Peruus
13.45 MARGIT JUURIKAS – Näitleja jaapani klassikalises kyōgen- ja nō-teatris

14.15‒14.30 Vaheaeg

14.30 LINNART MÄLL – Budismi perspektiivid 21. sajandi Euroopas
15.00 MÄRT LÄÄNEMETS – Budoloog Alexander Staël von Holstein (1877‒1937)
15.30 ÜLO VALK – Kogemusjutud Tamil Nadu külajumalatest
16.00 LAUR JÄRV – Kuidas tõestada Buddha õpetust ‒ Dharmakīrti Pramānavārttika teine peatükk

16.30‒16.45 Vaheaeg

16.45 Kunstikava

EAO kodulehe (www.eao.ee) tutvustamine (Märt Läänemets, Mattias Raun)
Hiina ja India muusikat Varajase ja Orientaalse Muusika Keskuse FA Schola ansamblilt Raho Langsepa juhtimisel
Andres Ehin loeb Hommikumaade ja Tõusva Päikese maa luulet
Peeter Volkonski tutvustab Florese saare muusikat

Orientalistikapäeval on võimalik soodushinnaga osta EAO, orientalistikakeskuse ja Lux Orientise väljaandeid:

Bhagavadgītā (50 kr)
Budismi pühad raamatud I (100 kr)
Budismi pühad raamatud II (100 kr)
Tsangjang Gjatso, Nukrad armastuslaulud (100 kr)
EAO Aastaraamat 2006 (100 kr)
Ida mõtteloo leksikon (Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia) (200 kr)
Linnart Mäll, Studies in the Astasāhasrikā Prajñāpāramitā and Other Essays (100 kr)
Vt ka rubriigist Tekstid, raamatututvustused

Allikas: EAO
Kontakt: mart_laanemets@yahoo.com

Esitlused: Tartus teisipäeval, 13. veebruaril algusega kell 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19); Tallinnas laupäeval, 17. veebruaril algusega kell 17 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis.

IDA MÕTTELOO LEKSIKON (Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia)

Raamatu autoriteks on teadlased-orientalistid Linnart Mäll, Märt Läänemets ja
Teet Toome, väljaandjaks Tartu Ülikooli orientalistikakeskus.

«Ida mõtteloo leksikon» on esimene sellelaadiline teatmeteos Eestis. See sisaldab
olulisemaid termineid, mõisteid ja nimesid põhiliselt Indias ja Hiinas tekkinud
õpetustest ja mõttesuundadest. Leksikonis on 1100 märksõna. Lahti on seletatud
budismi, hinduismi, konfutsianismi, taoismi ja mitme teise Ida õpetuse
põhimõisted. Tutvustatakse ka nende põhitekste. Leksikoni lisana on ära toodud
eesti keeles ilmunud algkeeltest tehtud Ida mõtteloo tekstide bibliograafia.
Leksikon on varustatud põhjalike registritega. Leksikon on mõeldud eelkõige
ajaloolastele, filoloogidele, filosoofidele ja teoloogidele, tõlkijatele ja
kirjastajatele ning kõikidele, kes tunnevad huvi Idamaade vastu.

Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon. Lõuna-, Ida-
ja Sise-Aasia. – Studia Orientalia Tartuensia. Series Nova. Vol. II. Tartu: Tartu
Ülikooli orientalistikakeskus, 2006, 384 lk; kõvaköide, formaat 142×210;
trükitud Tartu trükikojas Greif; ISBN 978-9985-4-0500-0

EESTI AKADEEMILISE ORIENTAALSELTSI AASTARAAMAT 2006

Raamat on Eesti vanima akadeemilise Idamaade uurijaid ja huvilisi ühendava seltsi
(asutatud 1935, taasasutatud 1988) kirjutiste kogumik. Ida-teemaliste artiklite ja
tõlgete kõrval sisaldab see ka 2005. aastal lahkunud EAO auliikme Haljand Udami
kirju, tema sufi-luule tõlkeid ja Avo-Eduard Susi järelhüüde, samuti ülevaate
a-tel 2000‒2006 eesti keeles ilmunud Ida-kirjandusest.

Sisukord

Linnart Mäll – Orientalistika mured ja rõõmud
Tarmo Kulmar – Orientalistika õppimine ja uurimine Eestis
Džalāl ad-Dīn Rūmī luulet, tõlkinud Haljand Udam
Avo-Eduard Susi – Hiierändur Haljand
Katkendeid Haljand Udami kirjadest Tartust ja Moskvast aastatel 1966-1969
Lev Menšikov – Mõningaid Daodejingi tõlgendamise probleeme
Märt Läänemets – Põimiksuutra
Samantamukha peatükk: Avalokitešvara erinevate kujude õpetus, tõlkinud Teet Toome
Andres Herkel – Arhailise teksti rütm ja kõla
Ott Ojaperv – Süüria kristlusele loomuomase semiidi mõttemaailma eripära Rooma
impeeriumikultuuri suhtes Pärsia Targa Afrahati näitel
Ülo Valk – Assami jutud muistenditest müütideni: Tähelepanekuid usundilise
folkloori žanridünaamikast
Urmas Pappel – Tiibeti ja Hiina Rahvavabariigi suhted ÜRO ja rahvusvahelise
õiguse vaatevinklist
Arvo Tõnisoo – Arvustus Mait Rauna raamatule Meel ja maailm, MHR, 2005
Eestikeelne Ida-kirjandus 2000‒2006 (ülevaade)

Allikas: Märt Läänemets
Kontakt: mart_laanemets@yahoo.com

Teisipäeval, 12. detsembril kell 14 toimub Tartu ülikooli ajaloomuuseumi (Toomemäel) valges saalis ettekandepäev “Polüglott Pent Nurmekund 100”.

Ettekanded peavad Tarmo Kulmar, Tõnu Tender, Linnart Mäll, Kaarina Rein ja Tullio Ilomets.

18. detsembril avatakse ülikooli raamatukogus Pent Nurmekunnale pühendatud näitus, mis jääb avatuks 2007 jaanuari lõpuni.

Pent Nurmekund (1906-1996) oli keelemees, polüglott, orientalist ja luuletaja. Ta õpetas Tartu ülikoolis kokku mitutkümmet keelt. Iseäranis südamelähedased olid talle romaani keeled, eriti provanssaali keel. Tema magistritöö (1935) oli hispaaniakeelne. Veel 88-aastasena õpetas ta usuteaduskonnas araabia ja pärsia keelt. 1956. aastal asutas Nurmekund ülikoolis orientalistikakabineti ja oli pikki aastaid selle hingeks.

Allikas: Lea Leppik
Kontakt: lea.leppik@ut.ee

Sepembris üles pandud EAO kodulehe täiendamiseks ja parendamiseks on alates detsembrist 2006 kavandatud mõned sellealased koolitused Tartus.

Allikas: Märt Läänemets
Kontakt: mart_laanemets@yahoo.com

Järgmisel nädalal peab Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzis kaks loengut Taiwani Tamkangi Ülikooli Euroopa-uuringute Instituudi direktor professor Chong-ko Peter Tzou.

Kolmapäeval, 22. novembril algusega kell 16 – Euroopa Liidu ja Taiwani suhted.

Neljapäeval, 23. novembril algusega kell 14 – Taiwani uuemad poliitilised arengud.

Loengud toimuvad Lossi 3-307 ja inglise keeles. Loengud toimuvad rahvusvahelise programmi “Hiina Vabariigi (Taiwani) foorum” raames. Toetab Taipei Esindus Lätis.

Professor Chong-ko Peter Tzou kohtub ka Euroopa Kolledzi direktori professor Gert-Rüdiger Wegmarshausiga.

Info:

Märt Läänemets
TÜ orientalistikakeskus
mart_laanemets@yahoo.com
tel 737 5589, 5518847

Heiko Pääbo
Euroopa Kolledz
heiko.paabo@ut.ee
tel 737 6379

Allikas: Märt Läänemets
Kontakt: mart_laanemets@yahoo.com
www.eao.ee

Seoses kommunistliku Hiina Rahvavabariigi kõrge ametiisiku, Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkomitee esimehe Jia Qinglini visiidiga Eestisse juhime Eesti avalikkuse tähelepanu jätkuvale massilisele inimõiguste rikkumisele Hiinas.

Eriti räigel kujul toimub see okupeeritud Tiibetis. Unikaalne tiibeti budistlik kultuur on okupatsiooni poolsajandi jooksul viidud hävimisohu piirile; kümned usutegelased on poliitvangistuses, nende seas tiibeti budismi hierarhias tähtsuselt teine usujuht pant?en-laama, 1989 sündinud Gedün T?ökji Nima, kes juba alates 1995 viibib koos vanematega teadmata kohas pantvangistuses ja kelle saatuse kohta HRV juhtkond keeldub seletusi andmast. Moderniseerimise sildi all toimub sisuliselt ajaloolise Tiibeti ning selle pealinna Lhasa ümberrahvastamine, mille tulemusel on tiibetlased oma kodumaal juba vähemuses. Süstemaatiliselt tõrjutakse tiibeti keelt ja kultuuri ning piiratakse tiibetlaste omakeelse hariduse võimalusi. Niisama keerukas on uiguuride ja teiste vähemusrahvuste olukord. Julma tagakiusamise osaliseks on saanud ka Falun Gongi rahumeelse õpetuse järgijad.

Oleme seisukohal, et vabade ja demokraatlike riikide hulka kuuluv Eesti peab osutama tähelepanu ulatuslikule inimõiguste ja põhivabaduste piiramisele kommunistlikus Hiina Rahvavabariigis. Ka seekordse visiidi ajal HRV ühe tippjuhiga kohtuvad Eesti Riigikogu esimees, peaminister ja president ei tohiks sellest vaikides mööda minna.

Linnart Mäll
Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi (EAO) aupresident,
Eesti Budismi Instituudi president
Rahvaste Õiguste Instituudi direktor

Sven Grünberg
Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi juhatuse liige
Eesti Budismi Instituudi direktor

Märt Läänemets
EAO liige
Eesti Budismi Instituudi nõukogu liige

Andres Herkel
Riigikogu liige, Tiibeti toetusrühma esimees

28. oktoobril 2006

Allikas: Märt Läänemets
Tel: 5518847
Kontakt: mart_laanemets@yahoo.com
www.eao.ee

India Vabariigi suursaadik Pradeep Singh annab reedel, 1. septembril kell 13 ülikooli kohvikus TÜ rektor prof Jaak Aaviksoole pidulikult üle suure koguse väärtuslikke muistsete käsikirjade publikatsioone ning mahukaid teatmeteoseid India ajaloost ja filosoofiast.

Suursaadik kingib ülikooli orientalistikakeskusele Delhi maineka teaduskirjastuse Motilal Banarsidass 60 väljaannet, mis kuuluvad nelja seeriasse: Bibliotheca Buddhica, Buddhist Tradition Series, Encyclopaedia of Indian Philosophies ja History of Civilizations of Central Asia.

?Need on väga väärtuslikud raamatud, mis on vajalikuks täienduseks orientalistikakeskuse ja ülikooli raamatukogu orientaalkogudele. Ilma selle saja aasta vanuse kirjastuse publikatsioonideta ei ole orientalistika-alane uurimistöö mõeldav kusagil maailmas. Neid teoseid saavad hakata kasutama nii meie keskuse töötajad kui kõik teisedki huvilised,? ütles TÜ orientalistikakeskuse juhataja Linnart Mäll.

Orientalistikakeskusesse on kohale jõudnud kuuskümmend teost ka teisest suurest raamatuannetusest, mille tegi ülikoolile India esiindoloog ja -budoloog prof Lokesh Chandra, kes otsustas ülikoolile kinkida oma raamatukogu kõige väärtuslikuma osa. Lokesh Chandra on International Academy of Indian Culture direktor ning tema bibliograafia on maailmas ainulaadne ? rohkem kui kolmsada raamatut, mille seas on monograafiaid, klassikaliste tekstide publikatsioone ja tõlkeid, sõnastikke, tema toimetatud väljaandeid jm.

Reedel toimuva India suursaadiku visiidi ajal saab tutvuda näidistega mõlemast kingitusest. Hr Pradeep Singh, kes tõeliselt väärtustab klassikalisi uuringuid, on lubanud ülikooli orientalistikakeskuse abistamist jätkata ka tulevikus.

Tartu Ülikooli orientalistikakeskus tegutseb aastast 1994 ning tegeleb põhiliselt India, Hiina ja Tiibeti mõtteloo uurimisega ja selle oluliste tekstide eesti keelde tõlkimisega sihtfinantseerimise ja grantide toel. Keskuse eelkäijaks oli 1956. aastal rajatud orientalistikakabinet.

Allikas: Tartu Ülikool
www.ut.ee